Kuid inimestele, kes Jõgeva linnas elavad, taolised muutused, mis tegelikkuses tõstavad meie majanduslikku heaolu, ei meeldi. See on ka loomulik, sest uued Ameerika vedurid suudavad tõsta liikluskoormust, kuid on toonud endaga kaasa müra kasvu.
Samuti ettevõtted, kes linna territooriumil puitu maha laadivad ja sellega sodi tekitavad ja linnapilti rikuvad. Ning inimeste jaoks, kes raudteetransporti kasutavad, on pahatihti olukord lausa väljakannatamatu ? suured kütuse- või puiduvagunid ei võimalda neil reisirongile minna, kuna ülekäigutee on blokeeritud. Taolised ummikud esinevad peale Jõgeva ka Kaareperes.
Tunnel ei lahenda kõiki probleeme
On räägitud mitmetest variantidest Jõgeva linnas eksisteerivale olukorrale lahenduse leidmiseks. Üks neist on jalakäijate tunneli ehitamine. Kuid kas tunneli ehitamine lahendab meie jaoks eelpool kirjeldatud probleemid?
Kahjuks mitte, tuues lahenduse vaid reisirongi kasutajatele ja linnaelanikele, kes elavad või töötavad teisel pool raudteed. Kindlasti ei ole lahenduseks linnavalitsuse poolt 1. detsembrist 2004.a. ühe tänava sulgemine raskeveokitele, takistades sellega ettevõtlust Jõgeva linnas.
Lahenduseks võiks olla hoopis kaubarongide ja raudteeäärse majandustegevuse linnast välja juhtimine. Selleks tuleks ehitada lisaraudteeharusid. Kuna AS Werol Tehased ja sinna juurde rajatava biodiislitehase edasine areng sõltub suuresti nendeni jõudva raudteeharu olemasolust, on 3,2-kilomeetrise raudteeharu ehitamine Jõgevalt Painkülani aktiivselt päevakorral. Omapoolset poolehoidu on näidanud ka põllumajandusminister Ester Tuiksoo.
Lisaks Jõgeva-Painküla raudteeharule tuleks välja ehitada veel piisav kogus raudteeharusid rongide manööverdamiseks ja kauba laadimiseks. Nii nihutatakse seisvad kaubarongid Jõgevalt ja Kaareperest uude kaubajaama. See tekitab olukorra, kus linnast sõidavad küll rongid läbi, kuid peatuvad siin vaid reisirongid.
Koos raudteeharuga tekib tööstusküla
Uue Painkülani ehitatava raudteeharuga kujuneks selle äärde tööstusküla, kuhu saaksid tekkida mitmeid ettevõtteid. Uute ettevõtetega kaasneksid ka uued töökohad Jõgeva piirkonnas.
Tekib küsimus, miks ehitada tunnel, mis lahendaks probleemi vaid sõitjate ja osade linnaelanike jaoks, kui võiks ehitada kaubajaama, mis viiks kaubarongid linnast välja? Siis ei pea inimesed enam rongide alt ronima. Mõne minuti ooteaega, kuni rong linnast läbi sõidab, leiab loodetavasti iga raudteeületaja. Uue raudteeharuga loodaks aga arengupotentsiaal tervele piirkonnale ning areng vähendab noorte ja ettevõtlike inimeste lahkumist Jõgevamaalt.
Jõgeva linn võiks koos Jõgeva vallaga otsida aktiivsemalt lahendusi nendele probleemidele. Kindlasti ei ole lahenduseks ettevõtluse keelamine linna territooriumil. See jätab mulje, nagu linn ei sooviks ettevõtust arendada. Kuid kellele siis ehitada tunnel? Kui pole töökohti, pole ka inimesi.
Seega kutsun kõiki osapooli mõtlema sellele, mis oleks Jõgeva piirkonnale parim lahendus. Olen veendunud, et koostöös see lahendus ka leitakse. Jõgeva maavalitsus koostöös põllumajandusministeeriumiga kutsub veel selle aasta sees kokku ümarlaua, et raudteega seonduvat arutada.
AIVAR KOKK, maavanem
