Kas isadepäeva on mõtet tähistada?

Andrei Vdovin, Rolandi isa:

“Minu jaoks ei ole see mingi uus tähtpäev, sest juba väiksena tuletasid ema ja õpetajad meelde, et isadepäevaks on vaja teha mõni õnnitluskaart või joonistus. Vanaisale sai ka posti teel kaart saadetud. Nüüd olen ise noor papa ja tuli üks kohustus, kuid väga meeldiv, juurde. Usun, et Roland ei jää meie ainukeseks lapseks ja eks minagi saa veel isa- ja ka vanaisarõõme tunda. Laps on veel väike ja tal pole nendest tähtpäevadest aimu, kuid eks ta koos emaga mõne üllatuse ikka teeb. Isadepäeval tulebki üks pikem sõit ette võtta ja vanaisale külla minna, eks temagi igatseb lapselapselast näha. Noortele on halloween, mardi- ja kadripäeva tähistamine isadepäevast ehk tähtsamgi ? peetakse pidusid ja on lõbusam. Isadepäev jääb rohkem perekeskseks.”

Urmas Õunap, autojuht Saare vallast:

“Isadepäeva võib ikka tähistada. Ega seda maksa nõnda suureks ajada nagu mõnda ametlikku riigipüha, kuid perega omavahel natuke pidulikumas õhkkonnas võiks ikka olla. Ma pole juba mitu aastat saanud isadepäeval kodus olla – aeg on selline, et mehed peavad teenima palka kaugemal. Nüüdki olen pühapäeval teel Itaaliasse, kuid usun, et lapsed ei unusta seegi kord mulle helistamast või sõnumit saatmast. Lilled või kingitused pole ju nii tähtsad, peaasi, et meeles peetakse. Minu isa puhkab juba aastaid Torma kalmistul. Enne ärasõitu käingi tema kalmul ja süütan küünla. Eks ikka lähevad sellel päeval mõtted isale ja lapsepõlvekodule. Isa oli mul lihtne, tubli põllumees. Kui ta lahkus, olin ma juba küllaltki suur, et ise hakkama saada.”

Maaja Lõviste, teenindaja Jõgevalt:

“Eks mehed ja isad vaja samuti tähelepanu ja meelespidamist nagu naised ja emadki. Pidulikum päev, kui pere peab sind meeles ja tähtsustab isa, liigutab ka meeste hinge. Mõtlen, et sellel päeval võiks meeles pidada ka poisse, nagu naistepäeval kingitakse tüdrukutele lilli. Poiss peab tunnetama, et ta on tulevane mees ja isa ning siis tulevad kohustused. Meil on palju peresid, kus pole isa. Seda ilusam on vaadata neid tugevaid perekondi, kus on ema ja isa ning palju lapsi. See on vajalik suund, et peretähtpäevadele, nagu isade- ja emadepäev, pulma-aastapäevad on hakatud taas rohkem tähelepanu pöörama. Küllap aitab see meie kiirel ajal natukenegi meelde tuletada tugeva perekonna tähtsust ja seda natuke rohkem liita.”

Merle Braun, Markuse ema Vaimastverest:

“Naistel on naiste- ja emadepäev, meeste jaoks polnud vahepeal nagu midagi. Nüüd on läinud isadepäeva tähistamine küllaltki moodi ja isad ausse tõstetud. Isal on täita elus ikka väga tähtis roll ja isata ei saa kuidagimoodi hakkama, sest emal on üksinda väga raske lapsi kasvatada. Paraku on meil õige palju lapsi, kellel on vaid üks lapsevanem. Ma pean neid õnnelikeks lasteks, kellel on neid armastav isa, kellega nad saavad koos olla ja kasvada. Minu isa sai eelmiste jõulude ajal topeltisaks, eks me pea isadepäeval koos Markusega nii isa kui ka vanaisa meeles. Kingituseks olen püüdnud ikka ise midagi teha, näiteks kindaid, sokke, kampsuni või muud kududa, mis tuletab meid meelde. Poekaupa saab ta endale ju ise osta.”

Kaire Vahtre, massöör Kuremaalt:

“Igasuguseid tähtpäevi ja pühasid tuleb tähistada – saab natuke lõõgastuda ja pidutseda ning hallist argipäevast välja. Mulle väga meeldib, et juba mitmendat aastat tehakse isade auks ja tunnustamiseks üritusi, Estonias toimub kontsert ning valitakse Aasta Isa ja tuuakse teda teistele eeskujuks. Isa on pere jaoks väga oluline ja teda tuleb ikka meeles pidada, mitte üksnes isadepäeval. Praegusel ajal lahutatakse väga palju abielusid ja on väga hea, kui isa jääb ka pärast lahutust oma lastega suhtlema. Üsna palju on ka üksikemasid ja on hea, kui leidub inimene, kes on lastele isaks. Tihti tegelebki kasuisa lastega palju rohkem kui nende bioloogiline isa. Meie peres teevad tütred isadepäevaks koogi ja katavad kohvilaua.”

Vello Nurm, põllumees Saare vallast Jaama külast:

“Mina olen vene aja mees ja olen tähistanud armee aastapäeva, põllumajandustöötajate-, kalurite-, ehitajate- ja ei tea veel, mis päevi. Ise olen sündinud suurtükiväe päeval, nii et varsti ongi mul sünnipäev, pealegi juubel. Isadepäeva oleme ikka tähistanud, ka sellal, kui see polnud kuigi moes ja kalendris polnud isade- ega emadepäeva märgitudki. Minu isa on juba ammuilma kadunud, lähen kabelist läbi ja mälestan teda. Mul on poeg ja tütar ning olen jõudnud juba vanaisaseisusesse. Eks nad tuletavad ka isadepäeval vanameest meelde: katavad laua, toovad pudeli õlut ja ehk veel midagi. Loodan, et sellel päeval hoolib ka naine minust rohkem kui argipäevadel, kuid eks ta ole mulle alati kallis.”

ARDI KIVIMETS

blog comments powered by Disqus