Ehkki külastajaid käib Saarel Kalevipoja muuseumis kõige enam suvel, pole seal vaikust olnud õieti kunagi. Praegugi, sügisel, võetakse vastu nii suuremaid kui ka väiksemaid uudistajate gruppe. Mai ning ka september ja oktoober on seni olnud suuresti kooliõpilaste päralt. Juuli ja august on kujunenud meelisajaks peregruppidele. Üldse on Saare muuseumi üles otsinud erinevad inimesed üle terve Eestimaa ning õige paljud on käinud koguni mitu korda.
Kõige suurem ja rõõmsam grupp
Kõige oodatum päev oli tänavu Saarel kahtlemata 7. august – endise Saare kooli vilistlaste kokkutulek. Siis kõndisid Saare vanas koolihoones ringi omad inimesed, need, kes siin erinevatel aegadel koolis käinud. Ühtlasi oli see kõige suurem ja rõõmsam ekskursioonigrupp, kes muuseumis seni eales olnud. Külalisteraamatusse jäi sellest päevast ülevaid ja meeltliigutavaid sissekirjutusi. Erilist heameelt oli uudistajatel põhjust tunda muidugi sellepärast, et kunagine kodukool elab ja hingab, ehkki koolitunde siin enam ei anta.
Puhkepäevi muuseumis suvel eriti pidada ei saadudki. Vaiksem oli vahest esmaspäeviti, kui Saarele ekskursioonigruppe kõige harvemini sattus. Laupäeviti ja pühapäeviti käis rahvast aga õige tihedasti. Seepärast tuleb Viivi Lani arvates järgmisel suvel muuseum ilmselt ka ametlikult puhkepäeviti avatuks kuulutada.
Möödaläinud suve meeldiva eripärana nimetab muuseumi perenaine ka seda, et väga palju käidi ekskursioonil perede kaupa, mis annab tunnistust sellest, et Eestimaa pered armastavad järjest enam oma maa erinevaid paiku avastada. Kui peregrupid on kõige väikesemaarvulised, siis näiteks Eesti Maaparandajate Seltsi liikmeid tuli muuseumi korraga 77, rohkearvulisi gruppe on olnud Palamuselt, Lõuna-Eesti turismikeskusest, koolidest jne. Suurt huvi tunnevad Kalevipoja muuseumi eksponaatide vastu alati ka erinevatest paikadest pärit pensionäride ühendused ja grupid.
Uueneb ja täieneb
Kui kujunduslikult teeb muuseumi perenaine koos oma heade abilistega muuseumis pidevalt midagi ümber ja paremaks, siis tänu mitmele projektile ja valla toetusele on tehtud ja teoksil olulisi ja suuremaidki ettevõtmisi. Seetõttu oli võimalik tellida fotokoopiaid, uusi kappvitriine ja riiuleid ning muretseda akende ette rulood, et päike eksponaatidele liiga ei saaks teha. Neil päevil valmis aga muuseumi tutvustav värvitrükis voldik.
Suve jooksul moodustati senisele seitsmele toale juurde veel käsitöötuba, kus saab näha endisaegseid huvitavaid näputöid ja selleks tarvilikke vahendeid. Endisest kooliaegsest õppevahendite ruumist tehti aga õppetehnika ruum. Nii oma valla rahvas kui ka külastajad on toonud pidevalt muuseumi senistele eksponaatidele lisa. Kümnes ruum ehk nn vangikong, kus 1945. aastal hoiti kinni kahte valla naiskodanikku, on aga veel sisustamisel.
Praegu mõeldakse, mismoodi ja kuhu paigaldada stend ehk avalik tänukiri nende nimedega, kes muuseumi kas siis nõu, jõu või annetustega abistanud. Plaanis on välja töötada ka Vana Kalevi Tarkusteraamat. Sihtasutus Kalevipoja Koda, mille alla ühe osana ka Kalevipoja muuseum kuulub, plaanib aga Andri Plato eestvõttel muuseumi õuele teemaparki, mis loodetavasti hakkab juba uuel kevadel ilmet võtma ning millest peaks kujunema muuseumiga ühtne kompleks.
VAIKE KÄOSAAR
