Praktika kortermajade renoveerimisel on näidanud, et kompleksne renoveerimine tagab kõige efektiivsema tulemuse ? küttekulud vähenevad või jäävad samale tasemele hoolimata küttehinna tõusust. Osaliselt renoveeritud maja ei pruugi tagada energiasäästu ja märkamata jääb ka küttekulude vähenemine. Spetsialistide hinnangul võib tervikliku remondiga vähendada maja energiatarbimist 30?40% võrra. Seega investeeringute edasilükkamine tähendab omanikele kokkuhoiu asemel kohati isegi kolmandiku võrra suuremaid küttearveid.
Kortermaja korda tegemiseks ja küttekulude vähendamiseks tuleb elanikel leida oma maja renoveerimiseks kõige parem lahendus. Remondiplaani koostamine ja kooskõlastamine kõikide majaelanikega väldib hilisemaid probleeme ja tagab soovitud tulemuse. Vajalike töödega saab pangast laenu võttes ka kohe alustada. Remondiraha kogudes kaotatakse mõttetult aega ja raha, kuna ehitustööd kallinevad aastatega märkimisväärselt.
Käesoleva aasta 1. juulil jõustus käibemaksuseaduse muudatus, mis tõstab energiahinda veelgi. Uus seadus sätestab juriidilisele isikule, füüsilisele isikule, asutusele, elamu- või korteriühistule oma tarbeks müüdava soojusenergia ning füüsilisele isikule müüdava kütteturba, briketi, kivisöe või küttepuidu käibemaksumäära tõstmist seniselt viielt protsendilt kaheksateistkümneni.
Väikeste võimalused
Üldiselt on julgemad renoveerijad suured kortermajad, kuna neil on lihtsam pangast laenu võtta. Kuid hea näitena võib tuua Haapsalus Potissepa 1 asuva 18 korteriga elamu, mis on ehitatud 1986. aastal Nõukogude perioodil, kui energia hind oli odav ja keegi ei pööranud tähelepanu maja ehituslikule seisukorrale. Enne renoveerimistööde alustamist tegi Potissepa maja juhatus väga põhjaliku eeltöö, mille raames korraldati mitmeid koosolekuid ja arutelusid. Eesmärgiks oli selgitada ühistu liikmetele remonditööde vajalikkust ja asjakohasust. 2004. aastal otsustasid maja elanikud ühiselt võtta ette kortermaja renoveerimise. Remondi eelarve oli 1,3 miljonit krooni, mis oli üsna suur väikesele kortermajale. Seega otsustati teha ehitustööd kahes järgus ja esimesteks remonditöödeks olid elektrisüsteemi uuendamine ning trepikoja remont koos akende ja uste vahetusega. Lisaks soojustati fassaad ja vahetati keldris torude isolatsioon. Teise etappi jäi küttesüsteemi tasakaalustamine.
Maja võttis laenu 15 aastaks ning kasutas fikseeritud põhiosaga maksegraafikut. Talvisel kütteperioodil kogutakse ühes kuus remondifondi 6 kr/m2 ja suvel vastavalt 10.50 kr/m2, millest enamus raha läheb laenumakseks ja väike osa jääb reservi. Maja renoveerimisel oli abiks oli ka KredExi kortermajade rekonstrueerimistoetus, mis kattis 10% kuludest.
Energiakadu vähenesPärast maja renoveerimist vähenesid energiakaod ning tunduvalt ka küttearved. Koos laenu tagasimaksega on majaelanike arved pärast maja renoveerimist suurenenud vaid 50?100 krooni võrra kuus. Kui renoveerimistööde alguses olid paljud majaelanikud kahtlevad ja kartsid suurt laenukoormust, siis praegu on kõik selle otsusega väga rahul. Maja näeb kaunis välja, elukvaliteet ja mugavus on tõusnud ning loodetud energiasääst on saavutatud.
Kiiresti tõusev energiahind sunnib kortermajade elanikke rohkem väärtustama energia kokkuhoidu. Mida kiiremini ja põhjalikumalt renoveeritakse elamu, seda suurem tuleb rahaline kokkuhoid. Renoveerimise peale peaksid mõtlema nii suured kui väikesed majad, sest edukalt ettevalmistatud renoveerimisprotsess annab kindlasti häid tulemusi.
KRISTI TAMMET,
KredExi Energiasäästu kompetentsikeskuse spetsialist