Praeguseks on juba ununenud, kuidas kuu alguses pikisilmi vihma oodati. Niiskust oli siis mullas nii vähe, et taimed langesid keskpäeval longu, lehed kolletusid, taimede kasv oli põldudel peaaegu seiskunud. Rukki all oli muld ligi meetri sügavuseni tuhkjalt kuiv. Suviteraviljade all sügavamates kihtides (30 sentimeetri sügavusel) vett veel jätkus, kuid sinnani alles võrsuvate taimede juured ei ulatunud ja orased kolletusid. Kannatasid just vähem arenenud hilisemad külvid. Samuti jäi heinasaak põua tõttu väikseks.
Ühe päevaga pool kuu normist
Alates 8. juunist ilm muutus järsult ja hakkas sadama. Juba esimesel sajupäeval sadas Jõgevamaal üle 30 mm, mis on peaaegu pool juunikuu sademete normist.
Veelgi rohkem (kohati isegi kaks korda) tuli samal päeval vihma Pärnu-, Viljandi- ja Tartumaal. Siit edasi sadas kuni kuu lõpuni peaaegu iga päev.
Mitmel korral esines rahet, mis oli õnneks üsna peeneteraline ja suuri kahjustusi ei tekitanud.
Jaanilaupäev oli vahepeal kuivem ja kes õigel päeval lõket tegid, need said peo peetud. Sellele eelnevad ja järgnevad õhtud olid sajused ning vihm rikkus peotuju.
Kuu lõpuosa sagedastest ja rohketest sadudest tõusid jõed üle kallaste nagu kevadel lume sulamise aegu.
Näis, et loodus püüdis tasa teha seda vee puudujääki, mis aprillis ja mais tekkis. Kogu juuni jooksul jõudis vihma tulla Jõgeval ligi kolm korda rohkem (280 protsenti) viimase 83 aasta keskmisest.
Kõige sajusem oligi esialgsetel andmetel meie maakonnas Jõgeva ümbruses (Jõgeval 183, Siimustis 192 mm) ja kuivemaks jäi Põltsamaa-Adavere kant (100…110 mm).
Kui põllumehed ja aiapidajad algul rõõmustasid vihmade üle, siis kuu lõpupoole hakati ikka enam ja enam ilma kiruma, sest märg muld ei lasknud kartuleid mullata ega peenramaad rohida.
Vihm takistas põllutöid
Rohked ja sagedased sajud segasid söödavarumist ning muid põllutöid. Suur õhuniiskus soodustas taimehaiguste levikut. Kuu teisel poolel hakkas põldude madalamatesse osadesse kogunema seisev vesi, paiguti võis seda juba näha ka kartulivagude vahel. Õnnetud olid need, kelle puhkus juunikuusse sattus, sest lisaks vihmale oli ilm ka päikesevaene ja poolteise kraadi võrra tavalisest jahedam. Enamikul päevadel jäid keskpäevased temperatuurid alla 20 kraadi ja kuu maksimumiks mõõdeti jaanipäeval maakonnas vaevu 25 kraadi.
Jõgeval tehtud vaatlusandmete põhjal on märgata, et sageli sajab väga kuivale kevadele järgnenud suvel mõnel perioodil palju vihma. Nii oli see ju ka põuasel 2002. aastal, kui 10. juuni paiku hakkas sadama ja vihma tuli veel ka juuli esimesel nädalal. Tol aastal sadas juunis enam kui poolteise kuu norm. Edasi järgnes aga mäletatavasti kuiv ja kuum august. Loodame, et ka tänavu on veel soojem ja kuivem suveosa tulekul ning teraviljade koristusperiood kujuneb põllumehele soodsaks.
LAINE KEPPART
Jõgeva SAI agrometeoroloog-ekspert
