Kalendriaastast varem kuulutati linna juubeliaasta lõppenuks selleks, et lähenevatele jõuluüritustele rohkem “hingamisruumi” anda. Juubeliaasta lõpupeol, mis oli üksiti kultuurikeskuse hooaja avapidu, tehti Ellar Sügiste videofilmi ja Väino Valdmanni fotode abil tagasivaade kesksematele juubeliüritustele. Põltsamaa taidlejate etteastete ja ansambli Lehmakommionud muusika saatel möödunud tantsupooltundide vaheaegadel jagasid linnapea Jaan Aiaots ning linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Merle Meidla tänukirju ja meeneid neile asutustele, ettevõtetele, organisatsioonidele ja eraisikutele, kes juubeliüritustele õla alla panid. Ja neid oli tõepoolest nii palju, et ühest tantsupausist jäi tänamiseks väheks ja siinkohalgi on kõiki tänatuid võimatu üles lugeda.
Linnapea Jaan Aiaotsa sõnul kaalutud aasta tagasi, kas korraldada üks suur juubeliüritus või pikem ürituste sari. Lõpuks leiti, et peaks olema ikkagi sari: kui pikema aja jooksul toimub hulk erilaadseid ettevõtmisi, saab neist osa palju laiem ring linnaelanikke ja külalisi.
“Rahas pole juubeliüritustest saadavat kasu võimalik mõõta,” ütles Jaan Aiaots. “Küll aga pakkusid need inimestele rõõmu, elamusi ning võimalust tunda end oma linna kodanikuna, näidata oma linna külalistele ning võisteldagi ? näiteks kodukaunistamise alal.”
Linnapea enda jaoks oli üks juubeliaasta kulminatsioonihetki hea tahte avalduse allakirjutamine sõpruslinnade Kokemäe (Soome), Solleftea (Rootsi) ja Skrunda (Läti) esindajatega. Hea meel oli tal ka Ameerika Ühendriikide, Läti ja Valgevene saatkonna esindajate Põltsamaa-visiidi üle. Aga ka selle üle, et taastati vahepeal unarusse jäänud üle jõe köie vedamise traditsioon. Jääva väärtusega asjadest, mille võrra linn juubeliaastal rikkamaks sai, nimetas linnapea Ants Paju eestvõtmisel Sõpruse parki püstitatud pronksskulptuuri “Kalevipoeg kündmas” ja Merike Kase koostatud raamatut “Põltsamaa linnast ja inimestest”, milles võetud sõnas ja pildis kokku linna viimase aja tegemised.
“Kultuuritöötajad, spordientusiastid ja paljud teised panid linna juubeliürituste sarjale väga tugevasti õla alla,” ütles Jaan Aiaots. “Meeldiv kogemus oli see, et kõik, kelle poole pöördutud sai, olid kohe nõus abistama.”
Uusi ajalookilde
Linna juubeliga kaasnenud head koostöövaimu kiitis ka Põltsamaa kultuurikeskuse direktor Irja Paavo.
“Me ei pidanud üksnes kultuurikeskuse väikese kollektiiviga midagi välja mõtlema, vaid ideid tuli ridamisi ka väljastpoolt meie maja,” ütles Irja Paavo. “Juubeliürituste kordaminekuks olid koondatud kõik jõud, politseini välja. Heameelt tegid ilus ilm ja linlaste agar osalemine juubeliüritustel.”
Põltsamaa muuseumi juhatajal Rutt Tänaval oli hea meel selle üle, et linna juubeliaastal sai tublisti täiendust Põltsamaa talletatud ajalugu. Kõige tõhusamalt aitas sellele kaasa Tartu Ülikooli ajaloomagistrand Helen Piisang, kes uuris välja, mida kirjutasid ajalehed Põltsamaa Teataja, Põltsamaa Uudised, Sakala ja Postimees Põltsamaa linna ja linnaelu kohta aastatel 1926-1939. Muuseumi tellimusel ja kultuuriministeeriumi rahastamisel valminud uurimus ilmus 60-leheküljelise ajaloovihikuna. Sama materjali põhjal tegi Helen Piisang põneva ettekande 30. juunil toimunud linna juubelikonverentsil.
“Kuna Helen on Põltsamaalt pärit, oli tal endalgi huvitav seda tööd teha,” ütles Rutt Tänav. “Kõige pikem ja põnevam lugu, mille ta ajalehti lapates leidis, kõneles sellest, kuidas Põltsamaale raudtee pidi tulema ja miks see ikkagi ehitamata jäi. Huvitavat leidis ta ka Põltsamaal tegutsenud ettevõtete ning siin elanud-töötanud linnapeade, koolijuhtide ja teiste värvikate isiksuste kohta.”
Uusi kilde lisandus linna ajaloomosaiiki ka Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilaste kodu-uurimistöödest, mis kanti ette mai lõpus koolis toimunud ajalookonverentsil.
Küsimusele, kas temas kui Põltsamaa vanematki ajalugu hästi tundvas inimeses ei tekitanud linna 80-aastaseks tituleerimine teatavat vastuseisu, vastas Rutt Tänav, et esialgu küll, aga juubeliaasta kestel muutus ta tükk maad leplikumaks.
“Algul püüdsin ikka meelde tuletada, et räägitaks mitte lihtsalt Põltsamaa, vaid kindlasti Põltsamaa linna 80. sünnipäevast,” ütles Rutt Tänav. “Aga kui juba juubelilogona läks käiku selline, millel puudus sõna “linn”, küll aga oli olemas viimase 80 aastaga mitte mingit seost omav kuningakroon, siis polnud ju enam palju päästa.”
Kui nimetatud vastuolu kõrvale jätta, nautis Rutt Tänav juubeliüritusi täiel rinnal. Oli toredaid pidusid, oli põnevaid külalisi, kellele oma linna näidata.
“Mu tütred olid Rootsi külaliste saatjateks, mina ise tegelesin lätlastega,” ütles Rutt Tänav. “Oli põhjust võõrkeeleoskust värskendada ja suhelda inimestega, kellega muidu poleks suhelnud.”
“Ulm” tunnussündmuseks
Juubeliaasta läbisaamine ei tähenda seda, et Põltsamaa linna kultuurielus vaiksed ajad saabumas oleksid. Juubeliürituste sarjastki settis välja üht-teist jätkamisväärset.
“Ain Saviaugu poolt Põltsamaa teatriga Ellunäod augusti lõpus lossihoovis välja toodud lavastus “Ulm ehk Unistus Liivimaast” on näiteks üks jätkamist vääriv projekt,” ütles kultuurikeskuse direktor Irja Paavo. “Selle etendamine võiks olla linna igal aastal korduv tunnussündmus. Põltsamaa ajaloost kõnelevale näitetükile saab stseene tasapisi juurde kirjutada, laiendada saab ka näiteseltskonda. Ja nagu tänane juubeliaasta lõpuõhtugi näitas, saab lavastusest vajaduse korral ette kanda ka üksikuid stseene ning mängida saab neid mujalgi kui lossihoovis.”
Hästi läks Irja Paavo sõnul korda tänavune filmimuusikale pühendatud Põltsamaa Fest ja seda eelkõige tänu sponsoritele. Tuleva-aastane Põltsamaa Fest peaks koostöös Tallinna Filharmooniaga teoks saama 3. ja 4. augustil. Kindlasti peetakse tuleval aastal veinipealinna pidustusi ja kui hästi läheb, ka rooside festivali koos lilleseadekonkursiga. Koolitantsu maakondlik festival ning maakonna laulu- ja tantsupidugi toimuvad tuleval aastal Põltsamaal: esimene 15. veebruaril kultuurikeskuses ja teine 2. juunil laululaval.
“Maakondlikul laulupeol laulame põhiliselt tuleva-aastase koolinoorte laulupeo laule,” ütles Irja Paavo. “Kaasa laulma ootame ka täiskasvanute koore. Pealkirja laulupeol veel pole, aga repertuaari leiab maavalitsuse kodulehelt.”
Aprilli keskel on Põltsamaa kultuurikeskus aga filmiamatööride päralt: seal toimub üleriigiline amatöörfilmide festival. Et Põltsamaal sellise ürituse korraldamisega hästi hakkama saadakse, on tõestatud: ka 2000. aastal toimus amatöörfilmide festival siin.
RIINA MÄGI
