Viimasel Jõgeva linnavolikogu istungil läks olukord pingeliseks, kui 18 parandusettepaneku eraldi läbihääletamise järel otsustas valitsuskoalitsioon Aia tänava koolimaja renoveerimise alustamisel aja maha võtta ja oodata ära Riigikogus vastuvõtmist ootavad seadused. Nende järgi korraldatakse kogu hariduselu rahastamise alused täielikult ümber. Kuidas täpselt, pole tänaseni teada.
Linnavolikogus toimunud lahtisel hääletamisel oli Aia tänava koolimaja renoveerimist võimaldava ühe miljoni krooni suurust laenuvõtmist kohustava parandusettepaneku sissehääletamise poolt 2004. aasta eelarvesse ainult 7 Isamaalidu saadikut.
Esialgse plaani järgi oleks vanas koolimajas tänavu tehtud töid kokku kahe miljoni krooni eest, millest ühe miljoni oleks pannud linn ja teise miljoni Jõgeva Gümnaasium.
2001. aastal vaadati hoone üle ja hinnati renoveerimiseks vajamineva summa suuruseks 17 miljonit krooni. Jõgeva Gümnaasiumi direktori Taisto Liivandi sõnul võib vajaminev summa isegi nii suur olla, kuid see ei tähenda, et antud raha tuleks korraga välja käia. Remontida saab ju ka sammhaaval. Momendil ei ole kahele kolmandikule Aia tänava majast rakendust leitud. Seetõttu halveneb hoone olukord pidevalt. Tegemist on aga ajaloolist ja arhitektuurilist väärtust omava majaga. Ka ei ole pakutud hoone kasutamiseks välja teist varianti kui koolimajana.
Koolijuhi nägemuse järgi saaks tulevikus vanast koolimajast Jõgeva Gümnaasiumi algklasside maja. Klassiruumid paikneksid teisel ja kolmandal korrusel ning esimesel korrusel asuks Jõgeva Täiskasvanute Keskkool. Aia tänava koolimaja teise korruse kordategemise järel saaks gümnaasium tänavu viia internaadihoonest ära kuus algklassikomplekti. Tulevikus jätkatakse kolmanda korruse renoveerimist. Siis saaks viia internaadihoonest ära kõik algklassid. Internaadis olevad lapsed aga paigutataks Jõgeva haiglas olevatesse vabadesse ruumidesse.
Vooremaa pole Aia tänava koolihoone kordategemise vastu, aga kõigepealt peaks olema selge, kui palju koole ja milliseid peaks Jõgeva linnas olema. Kas ümber linna asuvad väikesed põhikoolid jäävad mõne aasta pärast alles või otsustavad Jõgeva lähiümbruse valdades elavad lapsevanemad tuua oma lapsed juba 1. klassist Jõgevale? Milline mõju saab olema nn pearahasüsteemil Jõgeva koolidele? Millised on erinevad arengustsenaariumid? Milline on hariduse arengustrateegia Jõgeval ja kuidas suudetakse vältida paremate õpilaste Tartusse või ka Põltsamaale minekut? Enne kui tükke lappima hakata, peaks olema ikkagi üldpilt, kuhu tahetakse jõuda ja missugused on eesmärgini jõudmise erinevad teed.
