Laupäeval toimus Tallinnas Rahvusraamatukogus Toropi kogutud ja avaldatud tantsude võistutantsimine, kus osales 27 tantsurühma üle Eesti kokku mitmesaja tantsijaga. Võistutantsimisel sai ühe kolmest peapreemiast Jõgevahe Pere naisrühm. Just mitmepalgelise, tervikliku, hoogsa ja muusikaliselt mitmekesise kava, lavastuse ja esituse eest. See on kõrge tunnustus tõsise ja raske töö eest.
Jõgevamaad esindasid Jõgevahe Pere naisrühm ja memmede rühm, Jõgeva kultuurikeskuse noorte (7.-9. klassi) segarühm Jandali, Põltsamaa kultuurikeskuse segatantsurühm “Virmalised” ning Põltsamaa kultuurikeskuse memmede tantsurühm.
Folklooriselts Jõgevahe Pere sündis koos laulva revolutsiooniga ja on saanud 16-aastaseks. Folklooriselts loodi eesmärgiga elustada vanu kombeid ja tantse.
Algselt tegeles Jõgevahe Pere folklooriga, sinna kuulusid rahvatantsu segarühm, lasterühm ja kapell. Hiljem lisandusid memmede (seenioride) rühm ja naistantsurühm.
Alates ajast, kui hakati korraldama rahvusvahelist folkloorifestivali Baltica, on sellest osa võtnud ka Jõgevahe Pere. Kõikidel Eestis toimunud Baltica peakontsertidel Tallinnas on nad olnud esinejad. Jõgevahe Pere on olnud kohalike Baltica maapäevade korraldajaks.
Praegu kuulub naisrühma paarkümmend aktiivset ja suure pühendumisega naist, kes teevad trenni kaks korda nädalas. Treeningud on üsna pikad ja rasked, korraga kestavad need kaks ja pool tundi. Naisrühm on võrdlemisi noor. Paarikümnest tantsijast kolmteist on alla 40-aastased, neist viis alla kolmekümne. Ja need, kel aastaid rohkem, on tänu pidevale treenimisele püsinud sedavõrd heas vormis, et laval vanusevahet ei märkagi.
Naisi, kes tahaksid tantsida, on Jõgeval küll, aga vähe on neid, kes suudavad ennast jäägitult tantsimisele pühendada. Igal sügisel tuleb Jõgevahe Peresse end pakkuma naisi, kes sooviksid küll tantsida, aga esineda ei taha.
Kolm naist ? Helle Normak, Galina Erikson ja Sirje Parbus ? on rühmas tantsinud juba ligi kümme aastat ehk selle loomisest saadik.