Juhtkiri: Kas asjaajamine ikka peab läbi Tallinna käima?

Normaalses ja edukas ühiskonnas on tavaline nähtus, et hoolitsetakse ühiselt kõige nõrgemate eest. Head saab teha kas täiesti omakasupüüdmatult või siis tillukese tagamõttega. Enamasti ikka selle viimasega.

Ka Hansapanga seenioridele suunatud kampaania on niisugune ettevõtmine, millest lõppkokkuvõttes saavad kasu mõlemad pooled. Pank muudab eakatele mõned teenused kättesaadavamaks, annab teatud eeliseid, kuid eks kaasne nendega ka rohkem kiusatusi ja suurene sellega samal ajal ka panga enda käive.

Pangad on osa meie elust ? tahame seda või ei taha. Ilma pangateenuseid kasutamata ei saa me enam keegi läbi. Seetõttu on Hansapanga seenioridele suunatud tegevuses mõistlik märgata eelkõige päikselist poolt. Arvutikomplektidega, mis jõuavad veebruarikuu jooksul üle Eestimaa 23 sellisesse paika, kus käivad koos eakad inimesed, saab teha ju palju muudki kui vaid arveid maksta.

Vooremaa on kurb, et ükski arvutikomplekt ei jõudnud Jõgevamaale. Meie maakonnas on küllalt eakate klubisid ja kooskäimiskohti, kus loogilise tegutsemise ja õigeaegse infolevi korral oleks kindlasti suudetud ka vastavad tingimused tagada.

Kas ikka peab kogu asjaajamine alati tingimata läbi Tallinna käima? Hansapangal on ju harukontorid igas maakonnakeskuses ja just kohalikud juhid oleksid saanud oma maakonna inimestega parema kontakti, levitades infot näiteks läbi kohalike omavalitsuste sotsiaalametite, kus on olemas andmed eakate inimeste organisatsioonide kohta.

Nii oleks pank tulnud tõesti inimestele lähedale. Praegu aga anti pensionäridele lihtsalt üle jõu käiv ülesanne. Lasteaedadele arvuteid kinkides ei paneks pank ju kindlasti mitte lapsi endid otsustama, millisesse linna ja kellele täpselt neid kõige enam vaja on.

blog comments powered by Disqus