Täna külastab president Arnold Rüütel J.V Veski nimelises Maarja Põhikoolis toimuvat integratsioonilaagrit, kus eelmisest esmaspäevast on laagris 24 vene noort peamiselt Kohtla-Järve III keskkoolist ning 12 kohaliku kooli õpilast. Integratsioonilaager toimub Maarjas juba teist suve, varem on laagrid olnud mujal Eestis, näiteks Räpinas, Saugal. Laagri eesmärgiks on parandada läbi tegevuse, suhtlemise ja mängu vene laste eesti keele oskust ning anda neile suhtlemiskogemusi.
Taolised laagrid on hästi populaarsed, sest eestikeelses keskkonnas õpivad noored kõige paremini. Kohtla-Järvelt ja Narvast pärit noorukid on elanud lausa kuude kaupa Saaremaal, Pärnumaal ja ka mujal eesti peredes, kus neil teist võimalust kui eesti keeles suhelda peaaegu polegi.
Mõned aastad käisid Tallinna Mustamäe Üldhariduskooli õppurid Pärnumaal Saugal suviti integratsioonilaagris, talvel aga vahetasid Sauga kool ja pealinna kool õpilasi. Ikka nii, et pärnakad tulid nädalaks pealinna ja pealinlased läksid nädalaks Pärnumaale. Tulemuseks oli tublisti paranenud keeleoskus, nii eesti kui ka venekeelsetel õpilastel. Sest olgem ausad, vene keelt meie õppurid küll eriti ei oska.
Sama teed on läinud ka Maarja kool. Ka Maarja lapsed käisid Kohtla-Järvel külas. Samuti on Kohtla-Järve III keskkooli õppurid käinud varem Maarjas.
Maarja on integratsioonilaagri läbiviimiseks ideaalne koht- vaikne ja rahulik. Kuna siin lapsed vene keelt ei oska, siis peavad Kohtla-Järvelt pärit lapsed rohkem eesti keeles rääkima. Maarjas on lapsi ka Järve Gümnaasiumist, Narvast ja Tallinnast.
Esimestel päevadel tuli mõnel lapsel ka koduigatsus peale, osad helistasid juba vanematele, et tulge ja viige koju. Paar päeva hiljem oli koduigatsus kui võluväel pühitud ja platsis hoopis teised probleemid.
Maal olla on hoopis midagi muud kui linnas. Tempo on teine. Ja kui ka seltskond on väga tore, leiab palju sõpru, õpib keelt. Noortele meeldivad väga väljasõidud ja muidugi diskod. Ja kui mõnikord tuleb sõnadest puudu, siis võetakse käed appi, aga kõik saab selgeks räägitud.
Ja nii saab selgeks, et tegelikult on eri rahvusest noorte probleemid paljuski samad. Nad ei olegi kollid kusagilt kaugelt. Koos õppides, töötades ja ringi liikudes õpib keelt kõige paremini, sest ka keskkond sunnib tagant.
Kõikvõimalike klantsraamatute ja muu pudi-padi asemel tuleks riigil veelgi rohkem soodustada tegelikku integratsiooni nagu see Maarja ja Kohtla-Järve III keskkooli ja paljude teiste koolide näitel on tegelikkuses toimunud.