Et tänavune aasta on Eestimaal kuulutatud seltside aastaks, sest möödub 140 aastat Vanemuise seltsi kui esimese eestikeelse rahvusliku seltsi loomisest, otsustas seni arvukate eriteemaliste näitustega esinenud kollektsionäär, kodu-uurija ja muinsuskaitsetegelane Juhan Reimann näidata seltsitegevust just rahvale antud au- ja tunnuskirjade abil läbi kolme sajandi. Jõgeva linnaraamatukogu lugemissaali seintele ongi välja pandud kuuskümmend üks raamitud dokumenti, mis lähemal süvenemisel kõnelevad oma ajast üpriski ilmekalt.
Lehma- ja hobusekasvatusest noorte õpetamiseni
Et praeguse Jõgevamaa inimesed tegutsesid omal ajal peamiselt Tartu- ja Viljandimaa seltsides, on seda ka näitusel välja pandud tänu-, au- ja tunnuskirjade põhjal näha. Valdav osa väljapandust kajastab siiski Jõgeva ja selle ümbruskonna seltsitegevust.
Dokumentide seas on ka kaks haruldast fotot. Ühel võib näha Laiuse kultuuriseltsi Püüe naisliikmeid möödunud sajandi teiselt kümnendilt. Pildil on kokakursuse lõpetanud koos kursuse juhendaja, kirikuõpetaja Johan Kõpu proua Marie Kõpuga. Teisel fotol on Jõgeva ja selle ümbruse seltsitegelased ja selle aja mõjukad isikud 1926. aasta suvel.
Näituse vanim eksponaat Põltsamaa Eesti Põllumeeste Seltsi Põhjuskiri on trükitud 1890. aastal A. Grenzteini trükikojas Tartus. Huvitavad on mõned ülemöödunud sajandi lõpust ja möödunud sajandi algusest pärit venekeelsed tunnistused ja kiituskirjad nagu Kodavere Põllumeeste Seltsi poolt välja antud kiituskiri täkkhobuse eest Karl Reimannile Palalt, Liivimaa kuberneri tunnistus ehk luba avada Vaimastvere Rahvaraamatukogu seltsil kohapeal külaraamatukogu, kiituskiri Torma Põllumeeste Seltsi 1913. aasta näituselt Marie Simrodtile kangaste eest jne. Teiste seas on ka saksakeelne tunnuskiri Liivimaa suurpõllumeeste seltsilt, välja antud Lisa Pubartile Tartus 1910. aastal.
Silmatorkavalt omanäoline on juba enamiku välja antud dokumentide kujundus. See aitab saada ettekujutust ka vastavast ajast ja maitsest. Kujunduselementideks on nii rahvariides neiud, mesipuud, talumajad, viljavihud kui ka pudulojused, näitusemajad, vapid jne.
Tänu ja tunnustust ning kiitust on kõige enam jagatud põllumajanduse erinevatel aladel saavutatu põhjal. On väljanäitustelt saadud auhindu hobusekasvatuse, tõulehmade, mesilaste pidamise ja maaparanduse eest, aga on ka kiituskirju kodukaitse alase tegevuse, käsitööde, koolilaste ja noorte õpetamise eest jne. Leidub ka näiteks 1921. aasta Tallinna Eesti üleriigilise tööstuse ja põllutöö näituse tunnistus Johannes Leinbergile suure hõbeauraha ja I koha omistamisest vedruvankri puuvärkide eest jne.
Ajaloolise mälu jäädvustajale
Juhan Reimann on oma kogudest seni välja pannud kolmekümne näituse ringis. On olnud nii raamatuid, fotosid kui ka esemeid. Kollektsionäär on oma teadmisi ja uurimusi meeleldi teistega jaganud. Mitmeid näitusi on korraldatud Jõgeva Linnaraamatukogus ja ka Jõgeva Gümnaasiumis. Koolipere nimel tänas Juhan Reimanni näituste ja abi eest ajalookonverentside läbiviimisel ajalooõpetaja ja kodu-uurija Eino Veskis.
Mitme koosseisu vallavolinikule, kes praegu on tegev nii Jõgeva vallavolikogu muinsuskaitse- kui ka revisjonikomisjoni esimehena, avaldas vallavalitsuse ja -volikogu nimel tänu ja tunnustust Jõgeva vallavanem Saima Kalev. Maavanem Aivar Kokk tunnustas Juhan Reimanni kui mitmekülgset inimest, kes on kollektsionäär, poliitik, ajakirjanik ja tegeleb veel palju muuga. Nii lisandus näituse avamiselt uusi tänukirju ka Reimanni enda nimele isiklikku kogusse panemiseks. Hele Tallinn Jõgeva linnavalitsusest pöördus aga näituse autori poole tema enda luulesõnadega, sest teatavasti on Juhan Reimann avaldanud ka kaks luuleraamatut, peamiselt isamaalistel ja aatelistel teemadel.
Näitus Jõgeva Linnaraamatukogus jääb avatuks märtsikuu lõpuni. Iga külastaja saab sellelt mälestuseks kaasa ka kataloogi, mis on ühtlasi näitusega tutvumisel heaks teejuhiks.
VAIKE KÄOSAAR