39 hektari suurune Võtikvere looduskaitseala asub Jõgevamaa ja Ida-Virumaa piiril. Jõgevamaa keskkonnateenistuse looduskaitse spetsialisti Mariliis Märtsoni sõnul asub Võtikveres Jõgevamaa ainus praeguseks teadaolev esimese kategooria kaitsealuse liigi ? lendorava ? esinemisala.
?Lendorav kuulub Euroopa Liidu loodusdirektiivi alusel erilist kaitset vajavate liikide hulka, kelle kõik teadaolevad leiukohad tuleb säilitada. Sellest lähtuvalt kuulub loodav kaitseala Natura 2000 alade hulka. Lendoravate elupaikade kaitse ongi loodava kaitseala peamiseks kaitse-eesmärgiks,? kinnitas Märtson.
Kogu Saare järve valgala kaitse alla ei võetud
Kokku 158 hektari suurune Saarjärve looduspark asub Saare valla territooriumil. ?Saarjärve looduspark moodustatakse Saare järve, seda ümbritseva metsa ning Saare mõhnastiku kaitseks,? märkis Märtson.
Maaliline Saare järv paikneb Vooremaa ja Kagu-Eesti lavamaa vahelises orundis. Saare järve ümbruses tungib sügavale Vooremaasse Kaiu mõhnastiku sopp, tekitades kolmest küljest voortega ümbritsetud Saare mõhnastiku. Mõhnad vahelduvad alal nn. termokarstidega. Nii mõhnastik kui seda ümbritsevad madalamad alad on valdavalt kaetud okaspuumetsaga.
Antud piirkonnale on taoline liigestatud pinnareljeefi esinemine väga iseloomulik, seega on moodustatava looduspargi piiritlemisel järve ümbritsevast mõhnastikust kaitseala koosseisu arvatud ainult esinduslikum osa, kus ühtlasi asuvad ka vanuseliselt väärtuslikumad puistud. Mariliis Märtson selgitas, et järve kaitse seisukohast puudus samuti otsene vajadus võtta kaitse alla kogu valgala, kuna kompleksseire andmetel on järve 4 sissevoolu (3 mineraalmaalt, nendest 1 allikatoiteline ja 1 soiselt alalt) heas korras ja hooldatud ning ei ohusta järve ökosüsteemi.
Kaitsealal on ka ajaloolis-kultuuriline väärtus, kuna ala on maastikuelemendina kuulunud kompositsioonilise osana Saare mõisa pargi koosseisu, alal on ka endiste mõisaomanike Mannteuffelite perekonna matmispaik.
?Kaitseala moodustamine ja kaitsekorra kehtestamine on olulised maastikuliselt mitmekesise ja looduskauni koha, seal asuvate esinduslike metsakoosluste, nende vanuselise struktuuri ja metsa juhtfunktsioonide säilitamiseks ning biotoopide ja bioloogilise mitmekesisuse kaitseks. Oluline on, et säiliksid võimalikult paremad tingimused järjepidevaks kompleksseireks,? nentis looduskaitse spetsialist.
Suurim kaitseala hõlmab kolme kaunist järve
Pindalalt suurim on uutest loodavatest kaitsealadest Kääpa ? 1 689 hektarit. Kääpa maastikukaitseala jääb nii Saare kui ka Tabivere valla ning osaliselt ka Tartumaa Vara valla territooriumile.
Loodaval kaitsealal asuv Tammeluht moodustab Papi, Jõemõisa ja Kaiu järve ning kaldaäärsete õõtsiksiirdesoode ja roostikega suurema looduskompleksi, mille efektiivseks majandamiseks peab olema haaratud kogu vastav koosluste kompleks.
Märtsoni hinnangul on Tammeluht koos sellega orgaaniliselt seotud järvede ja nende kaldakooslustega leidnud esile tõstmist Euroopa Liidu loodushoiualade võrgustiku programmi Natura 2000 elupaikade raames, olles osutunud väärtuslikuks nii veeökosüsteemide kui ka maismaa koosluste poolest. Tammeluht koos seda ümbritsevate järvedega on tunnistatud rahvusliku tähtsusega linnualaks.
?Kääpa maastikukaitseala on loodud metsa- ja poollooduslike koosluste ning sealsete kaitsealuste liikide kaitseks ja maastikuilme säilitamiseks,? nentis Märtson.
Kui osade maade Natura 2000 alade hulka arvamine on mõnel pool Eestis põhjustanud maaomanike ja looduse kaitsjate vahel suuri arusaamatusi ja tülisid, siis seni on Jõgevamaal erinevate alade kaitse alla võtmine kulgenud rahulikult, ilma eriliste emotsioonideta.
Mariliis Märtson rõhutas, et kõikidele loodavatele kaitsealadele koostatud kaitse-eeskirjad sätestavad kaitseala jagunemise eri osadeks (vöönditeks) ning määravad neis looduskaitseseaduse alusel rakendatavate kitsenduste ja kohustuste ulatuse. ?Kõigil huvilistel on võimalus kahe nädala jooksul loodavate kaitsealade kaitse-eeskirjadega tutvuda Jõgevamaa keskkonnateenistuses.?
HELVE LAASIK
