Mis edasi saab, ei ole tänaseks teada, kuid võimalik, et kino näitamist jätkatakse kultuurikeskuses. Linnavolikogu istungil tegi Põltsamaa linnavalitsuse majandusspetsialist Maimu Kelder ettepaneku müüa Põltsamaa linnale kuuluv kinnistu asukohaga Kuperjanovi tänav 2. Lisaks osaühingule Divar Grupp, kes rendib linnalt aparatuuri ning tegeleb kino majandamisega, tegutsevad majas rentnikena veel autoremonditöökoda, kasiino, baar ja poed.
Hoone kordategemiseks 2,7 miljonit
Põltsamaa kinomaja on ehitatud 1983. aastal ning selles hoones on 4525 ruutmeetrit põrandapinda. Kinosaali mahub filmi vaatama 250 inimest.
Tänaseks on hoone amortiseerunud. Linnavalitsuse tellimusel on OÜ Bueno teinud kalkulatsiooni renoveerimistööde võimaliku maksumuse kohta. Arvutuste kohaselt kuluks hoone kordategemiseks umbes 2,7 miljonit krooni.
Põltsamaa linnavalitsuse arengukava järgi tuleb linnale kuuluv vara, mis pole vajalik omavalitsuslike ülesannete täitmiseks, võõrandada.
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots kinnitas, et volikogu on otsuse maja müüki panna kinnitanud ning samal seisukohal on ka linnavalitsus.
Tema sõnul on maja väga amortiseerunud: uuendamist vajab vee- ja kanalisatsioonitorustik, elektrisüsteem on täielikult amortiseerunud. Keskküte on majas ammu välja lülitatud, praegu kütab iga rentnik oma ruume ise elektriga. Praegu on maja sellises seisus, et firmad ei taha seal ruume rentida, mis omakorda tähendab, et alates sügisest tuleks linnal hakata hoone haldamiskulutuste katmiseks peale maksma.
Kinoäri eraettevõtjate käes
Aiaotsa sõnul nõuaks kinomaja renoveerimine vähemalt kaks ja pool miljonit krooni, selliseid vahendeid on linnaeelarvest väga raske leida ning see ei ole ka majanduslikult otstarbekas.
?Otsus kinomaja müüa ei tulnud täna ja äkki, oleme seda mitu aastat arutanud ning kaalunud, pidanud läbirääkimisi erinevate poliitiliste jõudude ning huvirühmadega,? ütles Aiaots. Linnapea sõnul on raha taotletud ka riigilt kinode programmist, kuid tulemusteta.
Linnapea sõnul on meelelahutus, sealhulgas kino pidamine tänaseks Eestis juba eraettevõtjate käes ning tegelikult pole selle korraldamine linnavalitsuse ülesanne. Ka Põltsamaal korraldab kino näitamist eraettevõtja osaühing Divar Grupp, kuid hetkel renditakse nii ruume kui aparatuuri linnalt.
?Kui filmide näitamiseks on endiselt vajadus, püüame selleks siiski ruumid leida, kuigi eks sellega kaasneb ka omajagu probleeme,? ütles Aiaots. Tema sõnul on ka kinoaparatuur amortiseerunud. Linnapea sõnul oleneb külastajate arv täiesti filmist, mõne filmi ajal on saalis 25 inimest, teinekord aga 125. Spetsiaalset küsitlust inimeste kinokülastatavuse kohta ei ole tehtud.
OÜ Divar Grupp juhataja Kalju Vatter ütles, et hetkel näidatakse filme kord nädalas, on kaalutud ka võimalust näidata filme kaks korda nädalas, kuid see pole majanduslikult otstarbekas.
Konkreetseid numbreid, kui palju rahvast kinos käib, ei osanud ega tahtnud Vatter öelda, sest see sõltub väga palju filmist.
Esialgu filmide näitamist jätkatakse. ?Kui võimalust on, tahaks filme ka edaspidi näidata, väikeses linnas on meelelahutust niigi vähevõitu,? ütles Vatter, kes on enda sõnul kinomaja müügist teadlik. Mis edasi saab, ei oska ta praegu öelda. ?Juttu on olnud, et filme saaks edaspidi näidata kultuurikeskuses, kuid sellega kaasnevad probleemid. ?Mina pooldaksin muidugi kinomaja renoveerimist, sest see on ikkagi spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud,? ütles Vatter, kes möönis, et maja on tõesti väga amortiseerunud ning ta mõistab, et linnal pole selle renoveerimiseks raha ning tegelikult ei olegi see linna ülesanne. Osaühingul ei ole samuti sellist raha, et maja ära osta või seda renoveerida.
Vatteri sõnul pärineb ka aparatuur 1980. aastatest ning on üsna amortiseerunud.
?Vajadus kino järele on Põltsamaal aga kindlasti olemas,? ütles ta.
OÜ Divar Grupp tegeleb lisaks kino näitamisega ka videolaenutusega ning muusikapoe pidamisega, millest kumbki ei asu kinomajas.
Põltsamaa linnavolikogu liige, finants- ja majanduskomisjoni aseesimees Hannes Sarap ütles, et otsus maja müüki panna tuli linnavolikogus üksmeelselt.
Tema sõnul ei vasta kinomaja enam tänapäevastele nõuetele ning selle renoveerimiseks tuleb väga palju investeerida. “See käiks linnale üle jõu ning nõuaks suure laenukoormuse võtmist”, nentis Sarap. Tema sõnul oleks võimalik jätkata filmide näitamist kultuurikeskuses, selleks vajalik aparatuur on olemas.
EVA KLAAS
