Põltsamaa ühisgümnnaasium, Adavere põhikool ja Voore põhikool on ühed Jõgevamaal toimetavad koolid, kes on endale võtnud südameasjaks kasvatada oma õpilastes ettevõtlikku meelt, andes neile eluteele kaasa vajalikud tarkused ja oskused.
KERTTU-KADI VANAMB
Adavere põhikoolis ei tunta sõnu ei tea, ei oska, ei tee
Väikeses Adavere põhikoolis käis möödunud nädala neljapäeva hommikul kõva sagimine. Nimelt mängiti taaskord ettevõtliku pere mängu, mille käigus õppisid õpilased ühte ja teist enda kohta ning mõtlemisainet jätkus ka õpetajatele.
„Sellest õppeaastast on meil Ettevõtlusküla õppemängud nagu „Minu raha“, „Ettevõtlik pere“ ja „Ettevõtlik kodanik“. Meie õpilased on ka Ettevõtluskülas käinud ja nad on meile heaks koostööpartneriks. Õpetajatega koos olles saime aru, et neid mänge saab nii paljude õppeainetega lõimida ja neid tegevusi enne ainetundides teha ning hiljem koos mängida,“ rääkis Adavere põhikooli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Merle Karuks.
Mängivad ka õhtuti
Ettevõtliku pere mängu näol on tegemist perefirmadega, kus hommikul pannakse õpilastest pered paika. „Lisaks ettevõtetele on ka pankurid. Õpilastel on isiklik ja firma rahakott, aga nii palju kui meil mänge on olnud, kipuvad need ruttu segamini minema,“ muigas Karuks. Aega on oma ettevõtet arendada ja kokkulepitud unistuseni jõuda kolm mängukuud.
„Lisaks on ülesanded, mida nad täitma peavad, need annab ette arvuti. Näiteks tuleb osta kingitus või käia juuksuris. Osta tuleb ka toidukraami. Kuid on ka häid ülesandeid, mille käigus õnnestub raha juurde teenida. Iga ettevõtte juures on üks õpetaja, kes suunab küsimustega. Iga kuu võetakse omavahel kokku, makstakse palgad ning vaadatakse, kas eesmärgini hakatakse jõudma,“ selgitas Karuks.
Seda, et ettevõtlusmäng lastele meeldib, ei pea mitu korda küsima. Sama näitab ka õpetaja sõnul näide, et kui mängud esimest korda saadi, tuli kokku tulla lausa õhtukooli. „Kella üheksani mängisime neljapäeva õhtul. 5.–9. klassini puudus vaid üks õpilane ja seda ka tervislikel põhjustel. See on väga hea näide sellest, et see on nende jaoks põnev ja võimaldab end arendada ja õpetab suhtlema,“ rääkis Karuks.
Adavere põhikooli õpilased on mänginud ka üle maailma populaarset Cashflow mängu, mida pakkus neile Tartu Cashflow klubi. „Kord kuus käisid Tartust inimesed siin meie lastega õhtuti mängimas. See oli laste seas väga populaarne kolmapäeva õhtuti kell kuus mängima tulla. Laste jaoks polnud mingi probleem kella üheksani rahaga mängida, unistama õppida ja eesmärke seada,“ meenutas Karuks.
Idee tuli vajadusest
Ettevõtliku kooli idee sai Karuksi sõnul alguse sellest, et ta alustas kolmandas kooliastmes süvendatult karjääriõppega tegelemist. „Noortel on põhikooli lõpus väga keeruline valikut teha. Tuleb otsustada, kas minna gümnaasiumisse või kutsekooli. Ja kui analüüsisime kümme aastat tagasi, vaatasime, et kui välja läheb 10, 16 või 18 last, siis poole aasta pärast kukub üks või teine koolist välja. See tähendab, et tehtud on vale valik. Hakkasin mõtlema, mida teha põhikoolis nii, et noor niigi keerulises vanuses enam-vähem õige valiku teeks,“ meenutas Karuks.
Seejärel asus ta õppima gruppi, kus arendati karjääriõpet koolides ning siis mõistis õpetaja, et kolmas kooliaste on karjääriõpetuse jaoks liiga hilja ning alustama peab varem. Lisaks peaks see olema lõimitud ka teiste õppeainetega. „Vanemad ja lapsed ei mõelnud siis, et näiteks kuuendas klassis peaks mõtlema, mida tulevik toob,“ rääkis Karuks. Kui täna on ümberõppimine populaarne ja ka soodustatud, siis on oluline, et me suudaks määratleda vähemalt suuna, kuhu minna. Lisaks tuleb aru saada, mis inimene ma olen, mis on minu tugevused ja mis mind köidab.
„Otsisin võimalusi, kuidas seda kõike teostada ja leidsin ettevõtliku kooli. Siis nägin, et Järvamaa on selle juba ammu leidnud,“ rääkis Karuks. Seejärel asuti koostööle Järvamaa ettevõtlike koolide koordinaatoriga ja Marve Millendiga JAEK-ist. „Voore kool oli tol ajal juba tegutsemas ja saime baasastet taotlema hakata,“ sõnas Karuks.
Nüüd on ettevõtliku kooli idee jõudnud iga õpilase ja õpetajani ning kõik on sellega enam kui rahul. „Meil on väga vahva meeskond. Ettevõtliku kooli üks mõte ongi see, et meeskond peab olema ja see on meil ütlemata kihvt. Ning lapsed oskavad seda hinnata,“ rõõmustas õpetaja. Nii ei murra konti ka pikaks veninud tööpäevad, mil tuleb mänge ette valmistada.
„See võtab küll palju energiat, aga tulemus on seda kõike väärt. Kas või näha, et lapsed on nõus ka õhtul koolimajja tulema ja õpetajad panustama. Kuna meil on eriainete õpetajad, siis see lõiming õppeainete tundi tuleb palju paremini välja, kui me teame, et meil tuleb kuu pärast jälle see ettevõtlusmäng ning siis saab mõelda, mida saab tunnis veel suunata, vihjata või õppida, et laps mängus veel paremini hakkama saaks,“ rääkis Merle Karuks.
Vanaisa saapale paelad peale
Aga vaid ettevõtlikud mängud ei ole need, millega Adavere kooliõpilased igal kuul rinda pistavad. Näiteks läinud aasta detsembris oli koolis projekt, mis nõudis iga õpilase panust. „Otsustasime, et me ei kingi õpilastele kommipakke, vaid nad valmistasid kotikesi, mille sisse sai hea soov ja väike šokolaad. Kingid said ka koolid, kes meil jõuluoperetti vaatamas käisid. See oli läbiv: eesti keele õpetaja tegeles tekstidega, muusika- ja kunstiõpetajad kostüümidega. Kaasa aitas ka Adavere Mõisa Selts. Tegime kolm etendust ja lapsed tundsid, et on ise midagi teinud,“ rääkis Adavere põhikooli direktriss Sirje Jõemaa.
„Planeerimine ja meeskonna organiseerimine on suur vastutus ja ühtlasi ettevõtlikkuse arendamine, kui panna paika, kes teeb toidud, kes kingitused ja kelle õlule jääb saali kaunistamine,“ lisas Merle Karuks.
Õppeaasta lõpus ootab õpilasi ja vanemaid ees pidulik lõpubankett, mis on juba kolmas. „Kui me seda esimesel aastal korraldasime, vaatasime, et nii palju vanemaid tuli. Läinud aastal ei olnud me valmis, et lisaks vanematele tulevad ka vanavanemad ja saal oli pilgeni rahvast täis. Aga lapsed olid selle kõik ise teinud ja see kõnetab,“ rõõmustas Karuks.
Ühtlasi on koolis suur võistlussari „Hakkan oskama“, mis on üles ehitatud just sotsiaalsete oskuste arendamisele. „See on üles ehitatud selle mõttega, et suured oskaksid väiksemaid toetada ja ka nende tugevusi märgata, sest mõnikord on mõni ülesanne, mida väike suudab palju paremini ära teha,“ rääkis Karuks.
Mängu eesmärk on lihtne: ühise meeskonnana käiakse läbi töötoad, kus on erinevad harjutused: näiteks tuleb siduda lipsusõlme, panna vanaisa saabastele peale paelad, tekile tekikott või õmmelda pluusile nööp ette või riivida porgandisalatit. Oluline on ülesanded omavahel ära jagada ja meeskonnana toimida.
Kuid ettevõtlus ootab ees ka kohe uue õppeaasta algul, kui toimub ettevõtlusnädal ja kui hästi läheb, ka „Kokad kooli“ projekt. „See lõimiks erinevaid aineid ja annaks hea ülevaate tervislikust toitumisest ja liikumise olulisusest,“ arvas Sirje Jõemaa.
Ent ka see ei ole Adavere kooliõpilaste jaoks kaugeltki kõik. Nii käivad nad tutvumas ettevõtetega lähemalt ja kaugemalt, mis arendab maailmapilti ja annab hea võimaluse näha, millega ettevõtjad igapäevaselt tööd teevad. „Karjäärinõustamise juures on ka Töötukassa loengud. Ka Puurmani ja Lustivere koolid on meil mängimas käinud ja uuel aastal jätkame. See arendab ja seob kõiki õppeaineid. Aga oluline on, et koolis oleks eestvedaja, sest kõik on ikkagi inimestes kinni, kes oleks sellest kõigest innustunud,“ rääkis Jõemaa.
Kui veel muidu ei tea 9. klassi õpilased, kelleks nad tulevikus saada tahavad, siis Adavere koolis pole see nii. „Töötukassa karjäärinõustajad külastavad meid igal sügisel ja naeravad, et nii naljakas on siia tulla, sest kui neil on individuaalvestlus põhikooli lõpuklassi õpilasega, siis ta loetleb ette oma plaani A, plaani B ja ka plaani C. Olen selle üle uhke, et me oleme nii kaugele jõudnud. Aga on täiesti normaalne, kui näiteks aprilliks on plaan B muutunud hoopis plaaniks A. Ent kõige tähtsam on see, et õpilasel oleks mõte ja ta teab, mis on tema valdkond,“ rõhutas Karuks.
Käivad tööl kaasas
Ühtlasi on õpilased mõistnud, et Merle Karuksi jaoks ei ole sõnu nagu ei tea, ei viitsi või ei tee. „Ma ei tea on arengut pidurdav lause ja nii ei hakkagi teadma ega mõtlema. Aga me oleme jõudnud nii kaugele, et ta mõtleb välja oma plaanid ja ka tagavaraplaanid, sest alati ei lähe kõik nii nagu me arvame,“ ütles Karuks.
Tulevikutööle aitavad kaasa ka „Tööle kaasa“ projekt, millega Adavere kool kohe liitus. See tähendab, et vanemad, aga ka vanavanemad, onud või tädid võivad lapsed endaga päevaks tööle kaasa võtta. „Sel aastal olid meie õpilased 21 erinevas asutuses ja võtsid väga vahvaid asju ette,“ rääkis Karuks.
Oma eesmärkidele lähemale aitab ka tööplaan, mis on kooli seintel. „On olemas õppeaasta tööplaan, aga ka kuu tööplaan. Esmalt arutame selle läbi juhtkonnaga ja siis õpetajatega. Seejärel läheb see lastele seinale. Ning lapsed on sellega harjunud,“ rääkis Karuks. Selline tööplaan õpetab enda aega mõistlikult planeerima ning kokkulepitust kinni pidama.
Ka viimased koolinädalad ei möödu õpilastel klassikalises koolitunnis. „Tänane riiklik õppekava mulle väga meeldib, sest lubab nii palju põnevaid tegevusi. Õppeaasta lõpp peabki olema see, kus võtad kokku kõik, mis oled õppeaasta vältel koolitunnis õppinud. Iga päev on oma teema ja sõnum. Näiteks on noorematel rahamängupäev, kus nad harjutavad viisakat käitumist ja rahaga ümberkäimist. Seda viivad läbi seitsmenda-kaheksanda klassi õpilased,“ rääkis Karuks.
Ühtlasi seavad õpilased endale uueks õppeaastaks ka eesmärgid. Ja kujundatakse ka ilu ja valu plakatid. Selle käigus mõistetakse, et nii mõnigi asi, mis kooliaastal juhtus, võis olla korraga nii ilu kui ka valu. „See õpetab lapsi analüüsima,“ selgitas Karuks plakati olulisust.
Põltsamaa Ühisgümnaasiumis löövad
laineid äriplaanid ja projektid
Selle nädala teisipäeval kaitsesid Põltsamaa Ühisgümnaasiumi majandussuunas õppivad abituriendid oma äriplaane, millest kõik võiksid komisjoni hinnangul täiesti reaalseks saada.
„Meil oli mitu toitlustusettevõtet, oli pitsarestoran ja vahvlikohvik, samuti ettevõte, mis võiks tervisliku toidu tuua kas koju või tööle,“ rääkis Põltsamaa Ühisgümnaasiumis ettevõtlust ja äriplaani õpetav Maris Orav. Lisaks oli äriplaan Võlu, kus oli kokku pandud kätekreem ja huulepalsam. „Oli ka autopesula, mis võiks olla Puhu ristis, rändkino ja kleebitavad tallad, mis on lampjalavastased, oli ka vesipiibubaar ja kütuse ning tarvikute kojutellimise teenus,“ rääkis Orav.
Integreeritud õpe
Kuna koolil on koostöö Tartu Kutsehariduskeskusega, siis majandussuunas õppijad saavad ärikorralduse eelkutseõppe diplomi, mille üheks tingimuseks on äriplaani kaitsmine. Seda, et kaitstud äriplaanid on rakendatavad, nägi ka komisjon.
„Arutasime, et nad kõik olid üsna reaalsed. Vastust me ei saanud, et nad neid kohe tegema hakkaksid, aga näiteks vahvlikohvikupidajad jätsid otsad lahtiseks, sest suur töö on tehtud,“ märkis Orav, lisades, et plaani on sisse kirjutatud ka see, et õpilased peaksid raha taotlema kas EAS-ist või Töötukassast. Aga kohustust, et äriplaan peab ka reaalsuseks saama, ei ole.
Põltsamaa Ühisgümnaasiumis ongi kõige suuremas mahus ettevõtlusõpe just gümnaasiumi osas. „Teeme mitmeid aastaid integreeritud õppeainet, kus oleme kokku pannud karjääriõpetuse, ettevõtlus- ja majandusõpetuse, projektitöö ja suhtlemispsühholoogia. See tuli sellest, et varem said kõik gümnasistid majandus- ja ettevõtlusõpet ning karjääriõpet ja valikainena sai valida kas projektitöö või suhtlemise. Aga saime aru, et teemad kohati kattuvad ja otsustasime selle kõik integreerida üheks õppeaineks,“ selgitas Orav.
Oluline sponsorlus
Nõnda saavad õpilased õppida ka suhtlemist ja projektide kirjutamist. Viimase puhul on oluline, et valmiks ka aruanne ning taotletaks raha. Sealjuures tuleb projekt ka ellu viia. „Seda teeb 11. klass ning ellu viiakse see meeskonnatööna. Sel aastal oli põnevaid projekte nagu muusikanädal ja ühte fuajee ossa tulid kott-toolid. On tehtud ka välipinksilauda ja asfaldile seiklusrada, soetatud on ka WIFI-seadmeid,“ loetles Maris Orav.
„Esimestel aastatel oli palju klassi jaoks tehtud üritusi, aga järjest rohkem hakkas projektiõpetaja suunama õpilasi laiemalt mõtlema ja nii on saanud koolile rulookardinaid või näiteks käidud loomade varjupaigas. Oluline on see, et õpilased otsiksid ise sponsoreid,“ rääkis Orav.
Julgemad õpilased küsivad toetust ka kaugematelt ettevõtjatelt. Õpetaja hinnangul on ettevõtjad vastutulelikud, eriti kui selgub, et noored midagi ellu viivad. „Tihti on innustatud noorte pealehakkamist. Esimene sponsorluse küsimine on alati piirkonnast, aga minnakse ka kaugemale,“ rõõmustas Orav.
Lisaks projektide kirjutamisele õpitakse tundides veel palga arvutamist ka sellest vaatevinklist, millised on tööandja maksud, mis tuleb lisaks töötaja palgale tasuda. Lisaks räägitakse riigieelarvest ja ka kohaliku eelarve teemadel. „Oleme käinud kohalikus omavalitsuses, kus majandusspetsialist on rääkinud eelarvest. Õpilastele oleme andnud ülesandeks mõelda, kuhu võiks kohalik omavalitsus kasutada näiteks 50 000 eurot. Räägime ka isiklikust eelarvest, seal kirjutavad õpilased kuu jooksul üles oma tulud ja kulud, mida hiljem analüüsime. Arutame ka turunduse teemadel,“ rääkis Maris Orav.
Uuest õppeaastast õpilasfirmad
Õpilased on eelnevatel aastatel saanud ülesandeks mõelda ka toote, millele tehakse turundusplaan, valmistatakse reklaamplakatid, videoklipid ja mõeldakse ka pakendile. Võimalusel kaasatakse tundidesse ka oma ala spetsialiste ja käiakse ettevõtetes õppekäikudel.
„Räägime ka laenudest, kuidas laenu võtta ning vahel uurivad ja võrdlevad õpilased laenu võtmist erinevatest pankadest. Oleme kasutanud ka SEB panga rahatarkuse e-kursuse materjale. Lisaks tutvume investeerimise ja aktsiate teemaga,“ loetles Orav. 11. ja 12. klass teevad ka äriplaani ja projektitööde puhul ideelaada, kus mõeldakse välja idee, mida pitchitakse (liftikõne – toim.).
Uuest õppeaastast soovitakse tegelema hakata ka õpilasfirmadega. Õpilastepoolne soov on selleks olemas ning esialgsed mõttedki peas vaikselt keerlemas. „Augustis läheme õpetajatega õpilasfirmade juhendajate koolitusele ja siis on meil jõudu rohkem, et ka neid juhendada,“ rääkis Orav.
Seda, et Põltsamaa Ühigümnaasiumis ettevõtlikud õpilased õpivad, näitab ka tõsiasi, et paljud vaatavad edasi õppides just ettevõtlus- ja majandusteemade poole. „Viimaste aastate statistika näitab, et gümnaasiumist minnakse enim kõrgkooli. Palju minnakse õppima majandus- ja ettevõtluserialasid. Sealhulgas maamajandust, raamatupidamist, turundust. Aga mindi õppima ka Sisekaitseakadeemiasse maksundust ja tolli. Esimest korda siirdus meie õpilane EBS-i tudeerima rahvusvahelist majandust. Aga on mindud ka ämmaemandaks, õpetajaks ja palju IT-erialadele,“ sõnas Orav.
Selles, et Põltsamaalt tulevikutegijad tulevad, Maris Orav ei kahtle. „Me anname endast kõik, et neid tuleks järjest rohkem. Iseasi, kes see tulevikutegija on ja kuidas seda hinnatakse. Käisime Transferwise´is õppekäigul ja sealne arendusjuht ütles, et tööandjad ootavad noori, kes on hea suhtlemisega, entusiastlikud, tahtmist täis ja uudishimulikud. Ma usun, et selles suunas suudame neil silmad särama panna, et nad läheksid siit tahtmist täis töömaailma, kas tööandja või töövõtjana.“
Voore põhikoolis saavad kokku robootika,
matemaatika ja ettevõtlus
Voore põhikoolis matemaatikat, majandus- ja ettevõtlusõpet ning robootikat õpetav Mare Maasik õpetab ettevõtlusõpet esimest aastat. Kuid juba on näha, et õpilastele see meeldib ning sellest on ka suurem kasu. Ühtlasi püüab ta kõiki oma õpetatavaid aineid lõimida, et õpilastele täit pilti anda.
„Ettevõtlusõppe eesmärk on ühest küljest ettevõtlusalaste kogemuste ja oskuste kujundamine ja ka ettevõtlikkuse arendamine,“ selgitas Maasik õppe olemust. Täna õpetatakse ettevõtlusõpet Voorel neljandas, kuuendas ja seitsmendas klassis. „Kaheksandas klassis on karjääriõpe, mis toetab ettevõtlusõpet, need on omavahel seotud,“ sõnas Maasik.
Õpilased tutvusid eraettevõtjatega
Õppeaastat alustasid vanema astme õpilased Ettevõtluskülas, kus saadi õpetaja hinnangul ka esmased kogemused. Kuid läinud aasta pooleli jäänud projekti kaasati ka kohalikke ettevõtjaid.
„Õpilased käisid Voore puhkekeskuses toimetamas: proovisid süüa teha, lauda katta, koristada ja tutvusid kogu tegevusega, mida külalistemaja pakub. Ühtlasi vaadati, missuguste oskustega peaksid inimesed kokku puutuma, kes seda tööd teevad. See oli väga vahva kogemus. Käisime seal mitu päeva ja lõpetasime selle ühise pidulauaga, mis omakorda sattus samale ajale õpetajatepäevaga,“ meenutas Maasik.
Noorema kooliastme õpilased tutvusid Palamuse ettevõtte OÜ Päivapäike ettevõtjate Riin Pärna ja Kaja Ivaskiga, kelle käe all käidi savitöid tegemas. „Õpilased said põneva kogemuse kuni toote valmimiseni. Arutasime, kuidas käsitöötoodet müüa, mis sellega kaasneb, mis maksud lisanduvad ja kuidas materjale hankida. See tundub näiliselt lihtsana, aga kui see tuleb ettevõtjana läbi teha, siis seda oli lastel põnev kuulata,“ rääkis Mare Maasik.
Eelarve kujunemine
Lisaks sellele räägitakse tundides eelarvest ja selle kujunemisest. „Alustame pere eelarvest ja arutame ka kooli eelarvet, vaatame, millest see koosneb. Karjääriõppes uurime, millised erialad on olemas ja mis olid vanasti. Lisaks võime unistada, mis erialad võivad olla kümne aasta pärast,“ märkis Maasik.
Õpilastele aga ettevõtlusõpe meeldib, eriti praktilised ülesanded. „See kõik on ka mulle uus olnud, aga olen püüdnud kasutada erinevaid võimalusi, kutsunud külalisi rääkima. Sügisel käis meil projekti raames rääkimas puhkekeskuse juhataja, kutsusime ka Töötukassa karjäärinõustaja koolitust läbi viima ja külas käisid Rajaleidja karjäärinõustajad. Käisime Mustvee kooli korraldatud rahatarkuse koolitusel. Oleme vaadanud videoid, mis räägivad ettevõtlusest ja ettevõtjaks olemisest, ning oleme jõudnud välja selleni, et peabki olema väga ettevõtlik,“ märkis Maasik.
Suve hakul harjutasid kaheksa klassi õpilased näiteks elulookirjelduse koostamist. „Kõik lapsed teevad seda erinevalt, mõtlesime kohtadele, kuhu õpilased võiksid tahta suvel tööle minna,“ selgitas Maasik. Nii koostasid õpilased igale töökohale kandideerimiseks vajalikud dokumendid.
Kuid CV-d näitasid, et Voore põhikoolis käivad aktiivsed õpilased, kes töö tegemist suvel kaugeltki ei pelga. Lausa neli õpilast seitsmest mõlgutasid mõtteid suvel tööle minemisest. Ühtlasi olid läinud õppeaastal tegevad minifirma ja õpilasfirma. Viimane tegeles aktiivselt laualampide valmistamise ja turustamisega erinevatel laatadel, ka õpilasfirmade laatadel. Minifirmat vedasid seitsmenda klassi õpilased, kes pidasid õpilaskohvikut. „See oli väärtuslik kogemus, kus tutvuti eelarve tegemise ning vormistamisega. Lisaks said nad müügikogemuse ja suhelda teistega, mis on väga oluline,“ selgitas Maasik.
Oluline koostöö
Oma töös õpetajana rõhutabki Mare Maasik just koostööd teistega, sest selles peitub vägi. „Koolisiseselt oleme palju teiste õpetajatega koostööd teinud. Kui tegime neljandate klassidega rahamängu ja poest ostmise mängu, kaasasime näiteks algklasside õpilased, sest kui laste arv on väike, siis kolme lapsega kauplust mängida ei õnnestu. Aga üheskoos läks hästi,“ rääkis õpetaja.
Ühtlasi annab selline mäng õpilastele parema tunnetuse rahaga ümberkäimise kohta. „Leppisime 6. ja 7. klassi klassijuhatajaga kokku, et kui nad linna ekskursioonile sõidavad, siis käigu kahes erinevas kaupluses ning kirjutagu üles kahe sama toote hinnad. Siis tegime hinnavõrdlust ja arutasime, kuidas võib ühest poest saada soodsamalt kui teisest. Õpilased üllatusid, sest summa tuli täitsa erinev. Muidugi oleks olnud hea käia maal poes ja vaadata, millised on hinnad võrreldes linnapoodidega ja miks see nii on,“ mõtiskles Maasik.
Vaid aasta kestnud ettevõtlusõpe on õpetaja hinnangul pakkunud palju nii talle kui ka õpilastele. Näiteks on nii mõnigi mõistnud, mida ta tulevikus teha tahab. „Osa õpilasi on öelnud, et nende arvates on ettevõtjaks saamine väga raske. Aga kaks neiut ütlesid, et said kinnitust sellele, et nad tahaksid väga kokaks saada. Meil on ka üks fotograafiahuviga noormees, kes on mõelnud, kuidas selles valdkonnas edasi minna. On oluline, et õpilased saaksid oma mõtetele tuge,“ arvas Maasik.
Õpilased toetavad üksteist
Nii on õpilased saanud unistada, kuid mõelda ka sellele, mis saab siis, kui unistused ei peaks täituma. „Neljandas klassis on meil kolm õpilast, kes on väga kindlate eesmärkidega. Ja see on väga tore, et neil on omad unistused. Püüame lisaks ühele unistusele leida teisigi võimalusi, et kui unistus ei peaks täituma, siis kas on veel midagi, mida võiks kõrvalt juurde võtta. Õpilased toetavad üksteist ja see on väga hea, kui on varakult olemas eesmärk, kuhu nad soovivad elus jõuda.“
Lisaks on Voore põhikooli õpetaja seda meelt, et ettevõtlusõpet on õpilastele tingimata vaja. „Praegu on suund ka riigis individuaalse õppe rõhutamisele. Individuaalne areng on väga oluline ja võib-olla ongi traditsioonilise õppe osas jäänud vajaka just ettevõtlikkuse arendamisest,“ arvas Maasik, lisades, et vahest teevad õpetajad õpilastele liiga palju ette ära.
„Peaksime laskma neil rohkem otsustada ja koolielus kaasa rääkida. Ma arvan, et meie kool liigub praegu selles suunas, et anda lastele rohkem võimalusi ise asju otsustada ja lubada õpetajatel kõrvalt vaadata,“ ütles Maasik.
Seda, et Voore põhikoolist tulevikutegijaid ei tuleks, Mare Maasik ei kahtle. „Ma näen agaraid, võimekaid noori inimesi, kindlasti tuleb,“ lubas ta.
