Laupäeval osalesid erinevate Jõgevamaa kogukondade esindajad Pärnus toimunud üle-eestilisel Külavanemate foorumil „Külavanem – maaelu kujundaja?”. Eesti Külaliikumise Kodukant teist korda korraldatud sündmustel räägiti külavanemate rolli tugevdamisest maaelu oluliste probleemide lahendamisel ja vastastikusest koostööst omavalitsustega ning järjepidevuse tagamisest külaelus.
Tapiku Külade Seltsi juhatuse liikmele Eda Kasarile jäi Külavanemate foorumist ennekõike meelde mõtted maaelu püsimajäämisest ja jätkusuutlikkusest. „Paarikümne aasta vältel on ju paljud külad inimestest peaaegu tühjaks jooksnud. Tagasikäigu peatamiseks on väga oluline, et küladesse tuleks noori, kes siis koju tagasi, kes kodu rajama. Seda kõike peaks toetama ka läbi riikliku poliitika.“
Eda Kasari sõnul aitab külavanema roll kaasa sellele, et probleemid kaugematest paikadest keskustesse jõuaksid. Iseäranis on vaja külavanemaid piirkondadesse, kus pole tegusat külaseltsi.
Hääl ei jõua kohaliku omavalitsuseni
MTÜ Kudina Külaselts juhatuse esimees Terje Rudissaar ütles, et Külaliikumise foorumil sai selgust, et probleeme on külal-kogukonnal omavalitsustega. „Tihti ei jõua küla hääl kohaliku omavalitsuseni. Külavanem on see, kes teab küla kohta kõige enam, selle teadmise peaks ta viima kogukonnakogusse, kus probleemid summeeritakse ja hakatakse leidma erinevaid lahendusi ning koostöös vallaga ka probleeme reaalselt lahendama. Jutuks oli, et külavanemate ja kogukondade õigused peaks sätestama seaduste tasandil.“
Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži rektori Garri Raagmaa ettekandest jäi Rudissaare sõnul ennekõike meelde see, et teada on arenenud maade liikumismustrid ja lastega pered kolivad pigem linnadest välja. „Kuna Eesti areng on arenenud maadest siiski ca 20 aastat maas, siis saab väita, et sellised liikumismustrid jõuavad ka Eestisse ca 15-20 aasta pärast. Sellest ajaks peaks aga olema loodud maapiirkondades ja väikelinnades väga head võimalused laste kasvatamiseks ja töölkäimiseks.”
Mustvee vallas Avinurme kandis asuva Adraku küla külavanem Krista Pedak märkis, et talle jättis Külavanemate foorumil eriti sügava mulje Haljala vallavolikogu esimehe Vello Väinsalu ettekanne kogukonna rollist osalusdemokraatia põhimõtete kujundamisel ja elluviimisel ning nende koostööst omavalitsustega.
Kuidas muuta külapeod ettevõtluseks
„Hea oli kuulda, et Haljala vald korraldab regulaarselt kohtumisi kogukondade, ehk nagu seal piirkonnas öeldakse, kantide esindajatega. „Mõttevahetusel tekkis küsimus, kas külavanemal tuleb tegeleda ka poliitikaga. Ütlesin selle peale, et kogu külaelu on poliitika koos mõtete, kokkulepete ja eesmärkidega, kohaliku ressursi otstarbeka kasutamise ja lubadustest kinnipidamisega,” sõnas Pedak.
Poliitikute debatist jäi arusaamatuks, miks ei võiks uuesti EL-is tõsta küsimust Eesti jagamiseks kaheks toetuspiirkonnaks – Tallinn ja ülejäänud Eesti?” lisas Pedak.
„Mind ajendas Külavanemate foorumile minema asjaolu, et Mustvee vallas Kääpa poolsemas osas pole seni külavanemaid valitud. Tundsin huvi, kuidas motiveerida aktiivset inimest külavanemaks olema. Samuti soovisin teada, kuidas külavanem saaks olla kohalikule omavalitsusele partneriks ja vastupidi,” ütles Kääpa Ühistegevuse Seltsi eestvedaja Rita Kivisaar.
„Foorumil olid ka töötoad. Mulle endale meeldis mõttevahetus teemal, kuidas muuta külapeod ettevõtluseks. Enamus ettevõtmisi on projektipõhised. Peaksime mõtlema, kuidas küla saaks teenida ja olla partner kohalikule omavalitsusele,” lisas ta.
Sadala Külade Seltsi juhatuse esimehe ja Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse juhatuse liikme Pille Tuti sõnul oli töörühmas kõneaineks omavalitsuste ja kogukonna partnerlus ja koostöö võimalikkus. „Kõlama jäi mõte, et omavalitsused saavad kaasa aidata ümarlaua kokkusaamisele, korraldamisele kogukonnas. Sellistel kokkusaamistel tehakse paikkonnale olulised ettepanekud ja otsused. „Oluline on, et omavalitsus kiidaks heaks külavanemaid, keda külaelanikud on valinud ja kompenseeriks kulud, mis külavanemal oma ülesannete täitmisel tekivad. Külavanem saab tulemuslikult oma tööd teha siis, kui tal on selleks motiiv.“
|
„Külavanem ei tohi oma tegevuses jääda ükski, vaid tarvis on kogukonnakaaslasi, kellega koos ta saaks erinevate küsimuste üle otsustada. Sarnaselt seltsidega, kellel otsustamise, vastutamise tasandiks juhatuse liikmed,” ütles Tutt. JAAN LUKAS |
