Jõgevamaa Kodukandi Ühendus sai 20-aastaseks

Reedel tähistas Jõgevamaa Kodukandi Ühendus Adavere mõisa peahoones oma 20. tegutsemisaasta täitumist. Üritusel kuulutati välja Jõgevamaa sädeinimene ja tänavune Jõgevamaa aasta küla.


Põltsamaa vallas Adavere mõisas meenutati Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse loomise alguspäevi. Arutleti külaliikumise tähtsuse üle maaelu edendamisel tänapäevases ühiskonnas, kus noored siirduvad tööle ja elama pigem suurtesse linnadesse. Tõsi on see, et maal tööd leida on nüüdisajal raske, kui ise pole just ettevõtja või taluperemees. Samas leidub palju neid, keda paelub maaelu ning kes tegelevad juba aastaid kultuurielu toomisega külakeskustesse.
Just maaelu käima tõmbajaid ja külaliikumise eestvedajaid Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse sünnipäeval Adavere mõisa härrastemajas esile tõstetigi.

Kultuuri juured maal

Maakondlikule külaliikumisele Jõgevamaa Kodukandi Ühendus sai alus pandud 2000. aastal. Ühendus koondab enda alla rahvaalgatusel põhinevaid organisatsioone, kes on huvitatud maaelu püsimajäämisest ja arengust Jõgevamaal.
Külaliikumine Jõgevamaa Kodukandi Ühendus tegeleb seltside ja seltsingute loomisele kaasaaitamise, infopäevade korraldamise, külaliidrite koolitamise, külaelu propageerimise ja kultuuriürituste ning laste töö- ja puhkelaagrite korraldamisega.
Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse juhatuse esimees Liia Lust rääkis, et Jõgevamaa külaliikumine on eesmärgiks seadnud selle, et need, kes tahavad maal elada, saaksid seal elada ning maal oleks sealjuures ka huvitav, põnev ja lustlik.
„Meie tegevus sai alguse 2000. aasta 30. märtsil Maarja-Magdaleenas. Jõgevamaa inimesed olid kuulnud, et on olemas niisugune liikumine nagu kodukant ja et juba on loodud ühendusi ka maakondades. Sai otsustatud, et kodukandi ühendus tuleks tuua ka Jõgevamaale. Pille Tutt asus koordinaatoriks, organisatsiooni juhtimine pandi Rita Kivisaare õlgadele,“ kõneles Lust.
Küsimusele, milleks on kodukandi liikumist tänapäeval vaja, vastas Liia Lust:
„Üle-eestilisele üldsusele tuleb teadustada maa- ja külaelu olulisust. Eestlastena oleme ikkagi maarahvas, meie kultuuri juured on maal. Külaliikumisena oleme ikkagi keskendunud kogukonna organisatsioonide huvide esindamisele, oleme olnud Leaderi projektitoetuste maaletoojad Jõgevamaal. Kodukandi juhtimisel on toimunud külavanemate koolitusi. Eelmise aasta suurimaks tegevuseks oli tänavakunstifestival Rural Urban Art. Jätkame külaliikumisena ka edaspidi, esindades Jõgevamaad üle-eestilises külaliikumises.“
Kohal viibinud riigikogu liige ja rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk kinkis Liia Lustile Jõgeva valla sümboolikaga vihmavarju.
„See, mida Jõgevamaa Kodukandi Ühendus on saavutanud, on tegelikult fantastiline. Kui poleks kodukandi ühendust, poleks Jõgevamaal ka selliseid külasid ja külakeskuseid, nagu siin on. Tehtud töö väärib sügavat kummardust ja tänu. Jõgevamaa on Kalevipoja tegude maa ja raudtee maa – nii kitsa- kui ka laiarööpalise raudtee maa. Siin on palju muudki toredat,“ lausus Aivar Kokk kinki üle andes.

Aasta külaks Avinurme

Juba aastast 2005 on külaliikumine Kodukant valinud välja aasta küla. Seekordne Jõgevamaa aasta küla kuulutati välja Adavere mõisas toimunud kodukandi ühenduse sünnipäevapeol – tänavu anti seda tiitlit Jõgevamaal välja 9. korda.
Jõgevamaa aasta külaks tunnistati sel aastal Mustvee vallas asuv Avinurme külade piirkond.
„Avinurme on piirkond, kus on juba aastaid tegutsenud külavanemad, moodustatud külavanemate kodu, seal on üle kahekümne aasta suurüritusena toimunud tünnilaat,“ rääkis Liia Lust.
Kohal viibinud Mustvee vallavanem Aivar Lainjärv tõi esile külaliikumise olulisust nii Jõgeva maakonnas kui ka naabermaakondades.
„Olen kodukandi liikumisega varasemalt kokku puutunud nii Lääne- kui ka Ida-Virumaal. Tore on see, kui asju tehakse üheskoos – Eestimaa ja riik saavadki edasi minna ainult nii, et säilib elu maal,“ leidis Lainjärv.
Aasta küla tiitlile kandideerisid Jõgevamaal tänavu ka Kuremaa alevik Jõgeva vallast ja Tapiku külade piirkond Põltsamaa vallast.
Adavere mõisas kuulutati välja ka Jõgevamaa aasta sädeinimene, kelleks osutus sedapuhku Härjanurme Maarahva Seltsi eestvedaja ja taluperenaine Karina Kaarepere.
„Oleme aasta sädeinimese valimist korraldanud juba 2004. aastast saadik ja täna saab selle aunimetuse endale juba 16. inimene.
Tänavune sädeinimene on Karina Kaarepere, kes on olnud Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse juhatuse esimees. Praegu on ta ühe meie maakonna vanima kogukonnaorganisatsiooni juht. Ta on olnud ka Jõgevamaa aasta ema. Tegu on naisega, kes teeb kõike südamega ning on hea juht, projektikirjutaja ning organiseerija. Ta on õpihimuline, kuulab ära teiste arvamuse ja toimetab vaikselt – tasa ja targu. Karina Kaarepere on soe ja päikeseline inimene ja hea eestvedaja, vabadel hetkedel armastab ta lugeda, toimetada aias ja tegeleda käsitööga,“ lausus Liia Lust.
Külalistele pakkus Adavere mõisahoones meelelahutust ka Papagoi teater Põltsamaa lossist. Pärast sõnavõtte söödi sünnipäevatorti, võeti vastu õnnitlusi ja tervitusi kohal viibinud külaseltside esindajailt. Mõisa fuajees sai tutvuda rändnäitusega „Lapiline Balti kett“, mis pandi üles Balti keti 30. aastapäevaks.

TAAVI KELDER

blog comments powered by Disqus