Eesti kauneima kooli tiitlit on seni antud välja juba kuuel korral. Algatus on pärit president Lennart Merilt ning liikumist koordineerib Eesti Õpetajate Liit koos Eesti Kodukaunistamise Ühendusega. Seni tiitli pälvinute seas on olnud ka Pala kool.
Korraldajad on seadnud selles projektis tähtsale kohale nii kodanikuhariduse, keskkonnasäästlikkuse, loodushoiu, isamaalise kasvatuse kui ka lipukultuuri. Ehk teisisõnu õpilastes oma kooli tunde, meeskonnatöö ja üksteisest ning oma riigist lugupidamise süvendamise. Tegelikult saavad need kõrged eesmärgid alguse just koolist ja kodust, kus õigel suunamisel, enda ümber ilu nägemisel ja loomisel ning koostööl on väga suur osa.
Kõigil oli midagi erilist
Nagu ka varasematel aastatel, pöörati erilist tähelepanu kooliümbruse funktsionaalsusele ja heakorrale, õues õppimisele ja meeskonnatööle. Tänavu sooviti eriti näha värskeid ideid ning seda, kuidas neid oli suudetud ellu viia.
Meie maakonnas osales sellel aastal kaunima kooli projektis kümme kooli. Kooli juhtkonna vahetumise tõttu otsustas loobuda aga Mustvee Gümnaasium. Üleeile asus üheksasse kooli ringkäiku tegema kuueliikmeline komisjon, kuhu kuulusid Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees Lehte Jõemaa, projekti koordineerijatena maakonnas Pala kooli direktor Malle Weinrauch ja Torma vallavanem Riina Kull, maavanem Aivar Kokk, Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht Ants Orgulas ning maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Heiki Sildnik. Lisaks kooliümbruse ilule peeti silmas seda, kuidas projektitöösse oli seotud avastusõpe ning mil moel sellega laste õppimist ja koolielu oli suudetud huvitavamaks muuta ning kuivõrd projekti oli suudetud haarata kogu kooliperet.
Lehte Jõemaa, kes meie maakonna koolides teist aastat ringkäiku tegemas oli, kinnitas, et koolide ümbrused on muutunud järjest ilusamaks ning rõõmsaid üllatusi pakkus tänavune koolideskäik päris palju. Eriliselt väärib tema sõnul esiletõstmist just väikestes koolides tehtu. Luua koolis äratasid näiteks tähelepanu puupingid, mida lapsed ise olid hoolega lihvinud. Kuremaal rõõmustasid silma ilus ümbrus õuepinkide ja auditooriumiga, kõrvitsamägi, mis talvel muudetakse liumäeks jne.
Märkimisväärset leidis komisjon kõigis üheksas koolis. Riina Kulli sõnul eeldas projektis osalemine teatud pingutust ja lisatööd kõikides koolides ning oli hea näha, et see oli ennast ka ära tasunud. Mõnes koolis käidi välja ka huvitavaid ideid, mille elluviimist on alustatud või plaanitakse seda teha lähemas tulevikus.
Sadalas oli teoks tehtud aga möödunud aastal välja käidud idee asutada putukate hotell. Samuti äratas seal tähelepanu prügi kogumise nurk. Tabivere koolis oli põhjust imetleda Voorema looduse töövihikuid ning tore oli ka lilledenurk. Voorel on suudetud säilitada ehtsat kooliaeda ning huvitav oli sealse kuusirbi-klassi projekt. Mitmed huvitavad ideed on teostamisel ka Mustvee Vene Gümnaasiumis ja Maarja koolis.
Laiuse võlus meeskonnatööga
Laiuse koolis valitsevas auras võis selgelt aimata just meeskonnatööd, millest järeldub, et koos tegutsemiseks on eelkõige vaja head tahet. Tunda oli nii laste, vanemate, õpetajate kui ka vilistlaste head koostööd. Käsilolevat projekti esitles komisjonile just õpilasomavalitus. Projekt oli suudetud õppekavaga hästi siduda. Märkimist vääris õpilaste ideede konkurss. Vaatamisväärsed on kauniks kujundatud lipuväljak, jalgrattarada, dendropark jne. Plaanitakse ka väliklassi sisseseadmist.
“Oluline on, et lapsed võiksid veenduda, et ise tehes võib sündida mõndagi head ning et tehtu on ka hoidmist väärt,” märkis Lehte Jõemaa.
Kokkuvõtete tegemine ning maakonna kaunimate koolide tunnustamine on aga plaanis oktoobrikuu lõpus ülemaakonnalisel metoodikapäeval.
VAIKE KÄOSAAR
