Järgnev kokkuvõte on tehtud viimase nädala jooksul Jõgevamaa ettevõtjatelt saadud info põhjal. Maakondlike arenduskeskuste võrgustik on Saaremaa turunduskoja eestvedamisel loonud kriisiabikeskus.ee online-platvormi Eesti ettevõtetele ja vabaühendustele, kes on saanud majanduslikku kahju COVID-19 viirusepuhangu tagajärjel.
Kutsume ettevõtjaid täitma ankeeti veebileheküljel http://www.kriisiabikeskus.ee. Platvormi kaudu kogutud infot kasutab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium riikliku abipaketi koostamiseks.
24. märtsi hilisõhtuse seisuga oli Jõgevamaal vastanuid 105, mis näitab, et Jõgevamaa ettevõtjad vajavad hädasti abi kriisiolukorraga kohanemiseks. Kõigi vastanute töötajate arv kokku on 722. Kõige rohkem rääkisid oma kitsikusest turismi-, teenindus-, tööstus-, toitlustus-, ehitus- ja põllumajandusvaldkonna ettevõtjad.
Mureks tarnete peatumine
Kokku oli selle valiku vastajaid 81 ettevõtet töötajate koguarvuga 607. Turismivaldkonna suuremad mured on klientide puudus, broneeringute tühistamine, täiskoormusega töötajatele töö tagamine ning laenude ja muude kohustuste täitmiseks rahaliste vahendite lõppemine.
Tööstusvaldkonna ettevõtete suurimad mured on toorme tarnete peatumine, sest piiriületused on raskendatud, tellimuste vähenemine, sellest tulenevalt probleemid tarnijatele maksmisel ja maksude tasumisega. Kui tarnijatele võlgu jääda, pole varsti enam võimalik uute toodete tootmiseks materjali hankida.
Ehituse ja kinnisvara sektoris loovad probleeme materjalide tarneraskused, tellimuste vähenemine ja välistööjõu kaotus.
Põllumajandusvaldkonnas on eriti raske olukord tööjõuprobleemide tõttu. Hooajatööde alguseks vajatakse eelnevalt väljakoolitatud ukrainlasi ja teiste maade töötajaid. Muret teeb riiklike maksude, laenumaksete ja tarnijatele arvete tasumine ning palgaraha õigeaegne maksmine. Ka siin kummitavad tellimustest loobumine, ebastabiilsed müügihinnad ja käibevahendite puudus.
Toitlustusettevõtjad on koos kultuurivaldkonnaga oma probleemidega ühes paadis – ei ole enam üritusi ega tellimusi, käibevahendid on lõppemas ja tekkinud oht, et töötajaid peab hakkama koondama.
Transpordiettevõtted on samuti tööd kaotamas, sest reisijateveo- ja veoteenuste tellimused on tühistatud, puudub igasugune sissetulek, mistõttu jäävad maksmata palgad, maksud maksuametile ja katmata püsikulud. Kaupade liikumine piiride sulgemisega on raskendatud, autojuhtidel napib isikukaitsevahendeid. Kõige rohkem tekitab muret teadmatus tuleviku suhtes.
Silme ees koondamised
Vastanutest usub 58 ettevõtet, et peavad töötajaid koondama, kuna raha palga maksmiseks ei jätku, sest tööd anda ei ole. Kõige rohkem töötajaid plaanib koondada tööstussektor – 35 töötajat, järgmisena põllumajandus 22, ehitus 20, transport 19, toitlustus 17 ja turism 15 töötajat.
Vabariigi valitsus on kiiremas korras võtmas vastu meetmed, et kriisiolukorras kasvõi üürikest aega ettevõtjaid toetada, et leitaks uusi ärimudeleid, lahendusi probleemidele ja päästetaks, mida veel päästa annab. Värske info saamiseks soovitan jälgida iga päev majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi infot ministeeriumi veebilehelt https://www.mkm.ee/covid19-kkk.
Maakondlikud arenduskeskused on koondanud ettevõtjatele mõeldud abipakettide info ühele veebilehele https://www.arenduskeskused.ee/kriisimeetmed-ettevotjatele/. Kui siiski oma küsimustele vastust ei leia, saab pöörduda Jõgevamaa ettevõtluskonsultantide poole kirjalikult ettevotlus@jaek.ee.
Esimese meetmepaketina hakkab KredEx olukorra leevendamiseks pakkuma järgmisi uusi teenuseid:
Erakorraline laenukäendus olemasolevate pangalaenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks ja uute laenude väljastamiseks.
Erakorraline laen. Kui pangad ettevõtteid enam ei finantseeri, annab KredEx ettevõttele vajaduse korral erakorralist käibekapitali laenu koroonapuhangust tingitud likviidsusprobleemide ületamiseks, või investeerimislaenu, et ära kasutada teisi uusi ärivõimalusi.
Lisatagatisfond laenukäenduste pakkumiseks.
Väga suurt abi loodavad ettevõtjad saada töötukassa meetmest alates aprillikuust. Töötasu hüvitist makstakse töötajale, kelle tööandja tegevus on erakorralistest asjaoludest tulenevalt oluliselt häiritud. Hüvitis tagab töötajatele sissetuleku ning aitab tööandjatel ajutised raskused üle elada, et ei peaks töötajaid koondama või tegevust lõpetama.
Marve Millend, ettevõtluskonsultant
