Möödunud nädala neljapäevast kuni laupäevani said soovijad viia Jõgeva Täiskasvanute Keskkooli fuajeesse oma kappidesse seisma jäänud riideid, millest osa töödeldakse ümber, osa läheb müüki ning osa saadetakse abivajajatele Aafrikasse.
Ürituse pealkirjaga „Pluus on minu pakend” korraldanud Humana Estonia pole pelgalt kasutatud riiete müügiga tegelev firma. Ettevõtte tunnuslause on ”Inimeselt inimesele“ ja põhisuund on hädasolijate aitamine. Taolist riiete kogumise üritust pole Humana varem Eestis korraldanud ning vaatamata sellele, et debüüt oli väikeses Jõgeva linnas, saadi kolme päevaga kokku päris arvestatav kogus riideid — hinnanguliselt üks veoauto kastitäis.
Edasi viiakse riided pealinna sorteerimisele, kust neist umbes 20-25 protsenti Aafrikasse hädasolijaile saadetakse. Kolmandik läheb ümbertöötlemisse ning umbes 15 protsenti pannake müüki. Saadud raha läheb koolide ehitamiseks Mustale Mandrile ning aidsihaigete toetuseks.
Meie pesupulbrid Lääne toodetest vähem tõhusad
Laupäevases töötoas räägiti keskkonnasäästlikkuse ning riiete taaskasutuse vajalikkusest. Humana Estonia infojuht Mari-Helene Kaber selgitas kuulajatele, et lisaks prügi sorteerimisele peaks mõtlema ka sellele, kuidas vanu riideid sortida. Enne, kui need prügikasti visata, peaks mõtlema, kas neid ei saaks kuidagi kasutada, näiteks tolmulapina või kaltsuvaiba kudumisel. Juttu oli ka sellest, kui palju kulub riiete pesemisel ja triikimisel energiat.
Loomulikult ei saa keskkonnasäästlikkusega ka üle piiri minna ja käia ringi pesemata riietes, lihtsalt energiasäästlikum on pesta pesu madala temperatuuriga ning kasutada pesemiseks looduslikke vahendeid, milleks on mahepoodides müüdavad pesupähklid. Loengus selgus ka üllatav fakt, et Ida-Euroopas toodetavad pesupulbrid pole nii efektiivsed kui Lääne-Euroopa pesuvahendid, kuna siinsetes pulbrites on puhastavad graanulid suured, kuid nende puhastusvõime ei suurene. „Muidugi ei saa keskkonnasäästlikkusega ka liiale minna, sest kõige radikaalsem moodus vähendada süsihappegaasi õhku sattumist on lõpetada hingamine,” tõdes Mari-Helene Kaber.
Ainulaadsed särgid
Humana töötajatel oli kaasas hunnik mitmesuguseid särke, millele sai joonistada ja kirjutada, kujundades nii endale ainulaadse pluusi. Töötoas endale lõbusa Klaabupildiga särgi joonistanud Elle rääkis, kuidas väga lihtsate vahenditega keskkonda säästa saab. „Ma ei osta poest kunagi pliiatsi- või maitseainetetopse, need teen ma ise,” ütles Elle ning rääkis, kuidas käepärastest vahenditest ahju kütmiseks süütetablette teha. „Vanadel munarestidel rebin ära servad, sulatan vanad küünlajupid ning kastan munarestide küljest võetud ja krunni keeratud ribad parafiini sisse. Nii saan väga tõhusad, kena välja nägemisega ja samas ka keskkonnasäästlikud süütetabletid.”
Üritusel viibinud Anne kinnitas, et sai oluliselt teadmisi juurde, kuid nentis, et rahvast oleks võinud rohkem olla.
Samas avaldas Mari-Helene Kaber lootust, et inimesed, kes üritusest osa võtsid, räägivad sellest ka teistele ning järgmistel kordadel on ka osalejaid pisut rohkem.
iii
EILI KOITLA
