“Tervislike linnade võrgustiku liikmeks võib saada iga omavalitsus, kes soovib oma elanikele pakkuda täna ja tulevikus tervislikku elukeskkonda. Sinna võrgustikku kuulumine annab tõuke mõttemaailmale, paneb pingutama selle nimel, et inimesed sooviksid selles linnas elada,? selgitas Kalmer Lain.
Abilinnapea kinnitusel annab võrgustikku kuulumine nii võimalused kui tahtmise midagi ära teha ning tunde, et kõik on meie endi kätes.
“Iga linnakodanik saab sellesse oma panuse anda, korrastades oma kodukoha, ladustades prügi ettenähtud kohtades ja mitte jättes oma vara, näiteks maja, remontimata,? ütles Lain. Iga inimene saab ka muretseda koju suitsuandurid, kustutid ja kustutusteki.
Omavalitsuse kohustus
Kohaliku omavalitsuse kohus on Laini kinnitusel luua elanikele sobiv keskkond ja arenemisvõimalused inimeste tervisliku seisundi parandamiseks.
?Linn peab ise olema eeskujuks, kutsuma kogukonda koostööle, soodustama tervislikke eluviise, kujundama linnaruumi ja puhkealasid nii, et kõik planeeringud oleksid koostatud tervist silmas pidades,” rääkis Lain.
Haapsalus toimunud konverentsil räägiti Laini kinnitusel muu hulgas ka sellest, et tervislikus linnas peavad rohe- ja puhkealad olema ühendatud valgustatud kergliiklusteedega, et seal saaks joosta, rulluisutada, jalutada ja kepikõndi teha.
Kõige kaugemale on eelpool loetud asjadega jõutud Kuressaares ja Pärnus ning Haapsalu linn liigub nende kannul.
Igas tervislikus linnas ja asutuses peab olema tehtud riskianalüüs ja moodustatud kriisikomisjon, et nad oskaksid tegutseda ohuolukorras.
Jõgeva linnas on moodustatud terviseedenduse komisjon, kes korraldab 6. juunil juba teist Jõgeva linna tervisepäeva, mis on suunatud liikumisharrastusele. Järgmistel kuudel on neid Laini kinnitusel veelgi tulemas.
Oma inimeste heaolu
Tervislike Linnade Võrgustikke on Euroopas kokku 29 riigis – Belgias koguni kaks – prantsuse ja flaamikeelsete linnade võrgustik.
?Eesti võrgustik on üks nooremaid, loodud alles 2002. aasta alguses. Sinna kuulub 10 omavalitusust, kelle hulgas on ka neli valda, sest võrgustikku astumise ajal olid nad veel linnad,? selgitas võrgustiku maaletooja, Kuressaare Linnavalitsuse välissuhete nõunik Ingrid Tilts.
Tema sõnul ei saa kuidagi väita, et võrgustikku kuuluvad linnad oleksid teistega võrreldes oluliselt tervislikumad. “See võib nii olla, aga ei pruugi. Oluline on, millises suunas vaadatakse tulevikku,? kinnitas Tilts. ?Selleks, et võrgustikus osaleda, ei pea vastama mingitele erilistele tervislikkuse kriteeriumidele. Pigem on tegemist just niisuguste printsiipide arvestamisega linna juhtimises, mis viivad selleni, et elukeskkonda parandada, inimeste heaolu ja elukvaliteeti tõsta,? selgitas Tilts.
Elukeskkond koosneb Tiltsi kinnitusel kolmest osast: füüsilisest, sotsiaalmajanduslikust ja psühhosotsiaalsest.
?Meie võrgustikku kuuluvad linnad tegutsevad sihikindlalt selle nimel, et oma inimeste heaolu ja elukvaliteeti tõsta ning seeläbi ka nende tervist parandada,? ütles Tilts. Suures osas on see tänuväärne kogemuste jagamine teiste Euroopa linnadega, kes kuuluvad võrgustikku juba ammu ning on paljud probleemid juba lahendanud.
Soosib tervislikku käitumist
Jõgeva linnas on juba mitmeid selliseid objekte, mis on kuulutatud tervislikeks ja kellel on vastav sertifikaat seinal. Üks neist on Jõgeva haigla, mille juht Peep Põdder on juba aastate eest olnud selle idee üks tulisemaid toetajaid.
“Seda küsimust on arutatud suhteliselt pikka aega. Tegelikult on sellel natuke laiem tähendus, see ei puuduta mitte üksnes meditsiini,? selgitas Põdder. ?Tervislik linn on see, kelle kogu ülesehitus peab olema selline, mis igati soosib just tervislikku käitumist ja loob oma inimestele tervisliku keskkonna.?
Põdderi sõnul on need isegi mitte niivõrd tervisejooksu ja kepikõndi või südamenädalat puudutavad küsimused, vaid pigem linnaehituslikud ja linna planeerimise küsimused. “Iga asi saab kõigepealt läbi arutatud just sellest küljest lähtudes. Kuni selleni, millised peavad olema kõnniteed, müratõkked. Kuhu liiguvad linna heitveed, missugused on selle linna üldised sanitaartingimused, parkide asukohad jne,? kinnitas Põdder.
Haiglajuhi meelest peaks tervislikus linnas uude kauplusse ratastooliga sisse pääsema. Oluline oleks seegi, et liikluskorraldusega viidaks miinimumini näiteks oht linnas auto alla jääda.
“Selleks on olema kindlad võtted, kuidas tänavaliiklust rahulikumaks muuta. Ja olgem ausad: tervisliku linna nimetusel on ka tugev imagoloogiline tähendus. Kui ikka saad oma linna sildile alla panna sildi kirjaga “Tervislik linn?, siis seda märgatakse ja see muudab suhtumist,? ütles Põdder.
Tervisekäitumist tuleb arvestada
Linnakeskkond tuleb muuta võimalikult heaks just oma inimestele. See sisaldab endas tervisespordipäevade korraldamist ja muid taolisi ettevõtmisi.
Iga planeeritav uusehitis peaks samuti lähtuma sellest printsiibist ja olema kooskõlastatud tervislike linnade nõuetega, tervisekäitumist tuleb arvestada iga planeeringu juures. Mitmed praktilised asjad on vaja üle kontrollida, nagu näiteks vee kvaliteet, saaste ja müra tase.
Oluline on ka linnaelanike tervisekäitumise suunamine ja loomulikult ka suitsetamise ja alkoholismi vastane töö. Ühtegi inimest ei saa panna vägisi tervislikult käituma, aga soovijatele tuleb luua võimalus, et nemad poleks sundasendis ega kannataks teiste ebatervislike harjumuste tõttu,? räägib Põdder.
“Tervislike linnade hulka kuulumine on niisugune asi, mis päevapealt ei muuda midagi. Euroopa riikides on need pikemad protsessid kestnud juba 20 aastat,? tuletab Ingrid Tilts meelde.
Seitsmel Eesti linnal on praegu näiteks käsil tervisespordi strateegiate väljakujundamine koostöös Soome linnadega. Selle töö eesmärk on tuua aktiivse liikumise juurde ka need inimesed, kes üldjuhul aega tugitoolis või autoroolis mööda saadavad.?
Tervislikud linnad
Elva, Haapsalu, Jõhvi, Jõgeva, Kallaste, Keila, Kunda, Kuressaare, Narva, Otepää, Paide, Paldiski, Põltsamaa, Põlva, Pärnu, Rakvere, Räpina, Türi, Võru.
JAANIKA KRESSA
