Möödunud nädalal korraldas Jõgeva vallavalitsus koostöös Jõgevamaa Puuetega Laste Vanemate Ühinguga teabepäeva “Erivajadustega lapse toetamise ja abistamise võimalused lapsevanemana”.
Koolitusel esinenud lektorid toonitasid, et intellektipuudega inimesed ei vabane küll oma iseärasustest, kuid võivad järjepideva ja pühendunud hoolitsemise ja õpetamise korral oma võimaluste piires märkimisväärselt arenda, elust rõõmu tunda ning seda ka oma lähedastele pakkuda.
Teabepäeva avanud Jõgeva vallavanem Enn Kurg andis ülevaate sotsiaalhooldustöö korraldamisest omavalitsuses ja selle valdkonna edukast toimimisest piirkonna erinevates paikades. Kurg märkis, et tänavu avanes võimalus suurendada märtsikuust puudega laste hooldajatele makstavat toetust, mis on kuni 2012. aasta lõpuni 150 eurot kuus. Igal eelarveaastal vaadatakse toetusesummad uuesti üle ja makstakse seda vastavalt võimalustele.
MTÜ Tartu Maarja Tugikeskuse juhataja ja lastearst Helle Känd tuletas oma ettekandes meelde õpetlikku lugu, kus üks piimanõusse kukkunud konnadest uppus, teine aga eluga pääses, sest suutis järjekindalt hüpates piima võiks muuta. “Konnalooga juhtisin tähelepanu sellele, et on kaks võimalust, kas alla anda, haletseda ennast ja last, kiruda ühiskonda ja saatust või tegutseda, “hüpata”, kuni saavutatakse tulemused. Nii tuli vaeva näha ka selleks, et luua spetsiaalne lasteaed, Maarja Kool, Maarja Küla ja hakata mõtlema ka järgmise küla teenustemaja rajamisele.
Doktor Känd soovitas harjumuspärase mõiste “vaimne puue” asemel kasutada terminit “intellektipuue”.
“Üldisel sõnal “vaim” pole konkreetsust taga. Kui räägime intellektipuudest, on parem mõista, milles on asja olemus, kust otsida ja leida ressursse väljapääsuks,” lisas ta.
Helle Kändi sõnul tuleb arvestada, et ka intellektipuudega laps saab vanemaks ja näiteks kolmeteistkümneselt pole ta enam selline kui kolmeaastaselt. “Vajadused on erinevas eas erinevad. Valuküsimusena väärib märkimist asjaolu, et intellektipuudega kooliealise lapse elu ja tegevust reguleerivad seadused on olemas, tühimik tekib aga siis, kui ta saab kaheksateistkümneseks: pole kohta, kuhu minna, ega tööd, mida teha. Siin on ühiskonnal nii rahalises kui ka ülesehituslikus mõttes palju ära teha,” nentis tugikeskuse juhataja.
Seadused elulähedasemaks
“Ma loodan, et intellektipuudega laste teemat käsitlevaid seadusi hakatakse tulevikus senisest mõistlikumalt ellu rakendama. Meil on Euroopa Liidu põhimõtetest lähtuvad head seadused kohati ees, mistõttu need võiksid olla rohkem vastavuses igapäevaeluga.
Lähiajal parandatakse ja muudetaksegi veidi eeskostekorraldusega seonduvat perekonnaseaduses. Paraku oleme aga läinud ülipeensusteni, mis on tänases Eesti ühiskonnas paljusid lapsevanemaid solvav. On pandud ülesandeid, mida eestkostjal praegustes tingimustes ja olemasoleva rahaga pole võimalik täita. Muret põhjustab seegi, et vaatamata läbimõeldud seadustele, napib piisavalt kvaliteetseid teenuseid puudetega inimestele, kes elavad kodudes,” rääkis Helle Känd.
Jõgevamaa eeliseks Kiigemetsa kool
Eesti Autismiühingu juhatuse esimees, tartlanna Marianne Kuzemtšenko rääkis lapsevanema rollide paljususest ja toimetulekuvõimalustest. Kommenteerides Vooremaale autistlike laste elutingimusi Jõgevamaal, ütles ta, et maakonnal on selles mõttes vedanud, sest siin asub Kiigemetsa kool, kus ka klass autismihäiretega lastele.
“Kui autistlik laps õpib tavakoolis, peaks tal seal olema tugiisik. Probleem on aga selles, millistest allikatest tasustatakse selle spetsialisti töö, kui omavalitsusel raha puudub.”
Kuzemtšenko märkis, et mõnedes uuringutes on autismi põhjusteks pakutud ebaõiget toitumist või raskemetallide mõju. Nendel uuringutel pole aga teaduslikku alust. “Euroopa Liidu seisukoht on, et autismi vastu ei leidu vähemalt praegu ühtegi ravimit ja eripedagoogiline sekkumine on ainus, mis toimiv ja tõendatud.
Mõelda tuleks sellestki, kuidas kaasinimesed ja ennekõike eakaaslased autistlikku lapsesse suhtuvad. Olen käinud nõustamas tavakoolides, kus on autistlik laps, kuid puuduvad teadmised temaga tegelemiseks. Nõustamisel on paremad tulemused, kui selles osaleb ka lapse vanem. Nii saame koos mõelda, mis on selle lapse jaoks parim. Ehk on abi sellestki, kui võimaldada lärmi mitte taluval lapsel vahetunni ajal klassis olla. Samas peame läbi mõtlema, kuidas seda teistele lastele seletada. Kui kool on koostöövalmilt meelestatud, siis üldiselt lahendused leitakse: laps areneb, vanemad on rahul, õpetajad tulevad toime jne.”
Marianne Kuzmetšenko sõnul korraldatakse mai lõpus autistlike laste toetuseks kontserte. 30. mail toimub see Tartus, kus esinevad Margus Vaher, Chalice, Mikk Saar ja Tartu Akadeemiline Meeskoor, 31. mail aga Tallinnas ja Sillamäel.
Rajamisel Maarja Päikesekodu
Jõgevamaa Puuetega Laste Vanemate Ühingu esimees Merle Lints tutvustas projekti erivajadustega noortele mõeldud Maarja Päikesekodu ehk uue Maarja küla rajamiseks Tartumaale.
“Sel eesmärgil sai 1. aprillil Tartus Peetri kirikus teoks heategevuslik kontsert, kus esinesid Tõnis Mägi ja Kärt Johanson, Gerli Padar, Teele Viira, Rosanna Lints, Karl Madis ja mitmed teised tuntud muusikud,” rääkis Merle Lints, kes kutsus kõiki puuetega laste vanemaid ühingu liikmeks astuma. “Tegutseme vabatahtlikkuse alusel. Liikmemaksu meil pole. Tasuda on vaid vaja ühel või teisel sündmusel osalemise eest. On saanud traditsiooniks suvel väljasõite korraldada, kusjuures tänavu plaanime ka ratsutama minna ja talvel jõulupidu korralda,” rääkis ta.
Lints märkis, et Puuetega Laste Vanemate Ühing teeb tõhusat koostööd Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koja, Jõgeva maavalitsuse ning kohalike omavalitsustega.
“Kutsusime Jõgeva valla puuetega laste vanemad infopäevale ja kokku tuli üle kolmekümne inimese. Tänavu avanesid sündmuse läbiviimiseks kohalikul omavalitsusel rahalised võimalused. Tänu sellele saame sügisel teisegi teabepäeva korraldada,” ütles vallavalitsuse sotsiaaltöö peaspetsialist Luule Palmiste.
i
JAAN LUKAS
