Oluline probleem kerkis esile seoses kavandatava tulumaksu laekumisega üksikisikutelt 2004. aastal, mida on 21 miljonit. Isamaaliitlane Ants Paju küsis, miks siis suurendatakse tänavu üksikisiku tulumaksu laekumist eelmise aastaga võrreldes 5 miljoni krooni võrra, kui maksumaksjate arv on vähenenud. Tema sõnul oleks hea, kui linna eelarvesse laekuks 30 miljonit, kuid tänavu ei ole see reaalne.
Kolmandik maksumaksjaid “haihtunud”?
Ants Paju tuletas meelde eelmise aasta linnaeelarve vastuvõtmisel toimunud tõsiseid vaidlusi üksikisiku tulumaksu prognooside osas. Siis pidas ta 2003. aasta eelarvesse kirjutatud 16,3 miljoni kroonist üksikisiku tulumaksu summat tagasihoidlikuks. Paju prognooside järgi oleks tulnud siis üksikisiku tulumaksu laekumiseks kirjutada 17,6 miljonit krooni.
Pearaamatupidaja Maie Toots tõi aga aasta tagasi volikogus toimunud vaidlustes vastuargumendiks seiga, justkui oleks linnast kadunud 37 protsenti maksumaksjaid. See on otsene petmine, teatas Ants Paju eelmisel neljapäeval.
“Võrrelnud 2002. aasta lõppu 2003. aasta algusega, selgus, et maksumaksjate arv oli vähenenud. Üksikisiku tulumaksu väga täpse laekumise prognoosimise teeb veel raskeks fakt, et maksjate seas on palju inimesi, kes töötavad vähem kui täisaasta, näiteks õpilased, juhutöölised jne. Need inimesed ei kajastu aasta alguse maksumaksjate arvus. Teiseks, volikogu poolt vastu võetud ja Ants Paju poolt konservatiivseks nimetatud üksikisiku tulumaksu 16,3 miljoni kroonine eelarve sai täidetud mullu 12. detsembril. Kui me oleksime eelmise aasta märtsis võtnud endale üle ühe miljoni krooni võrra rohkem kohustusi, siis kuidas oleksime neid kulutusi suutnud aasta jooksul rahastada, kui eelarve hakkas üle laekuma alles aasta lõpul. Rohkem laekunud raha pole aga kuhugi kadunud. Ligi 2,8 miljoni kroonine aasta alguse jääk on suunatud käesoleva aasta kulude katteks,” rääkis eile pearaamatupidaja Maie Toots.
Kuni käesoleva aastani arvestati kohaliku omavalitsuse eelarvesse kantavast üksikisiku tulumaksust maha maksudeklaratsioonide alusel tagasi makstud tulumaksu osa. 2004. aastal riik sellist mahaarvamist aga ei tee, vaid võtab need kulud enda kanda.
Jõgeva võtab 6,6 miljonit krooni laenu
Hariduselu rahastamiseks kulutatakse 35,7, vabale ajale ja kultuurile ligi 10, sotsiaalseks kaitseks 6, veemajanduse kuludeks ja trasside ning rajatiste rekonstrueerimiseks 5,2 miljonit krooni, millest KIKi raha on ligi 2,2 miljonit, ning majanduskuludeks kokku läheb 17,2 miljonit krooni.
Investeeringuteks kavatsetakse võtta ligi 6,6 miljoni krooni ulatuses laenu. Sealhulgas toetavad riigiasutused linnas tehtavaid töid ligi 7 miljoni krooniga.
Nii on haridus- ja teadusministeerium eraldanud kokku 2,7 miljonit krooni, sellest 2 miljonit krooni Jõgeva Gümnaasiumi hoone renoveerimiseks.
Kultuuriministeerium eraldas staadioni ehitamise alustamiseks miljon krooni ja korvpalliväljaku rajamiseks 0,2 miljonit krooni. Linnavolikogu eraldas korvpalliväljaku rajamiseks täiendavalt veel 40 000 krooni.
KIKi projektides osaletakse 1,03 miljoni krooniga. Aia tänava ligi poole kilomeetri pikkuse lõigu vee- ja kanalisatsioonitrasside renoveerimiseks kulutatakse koos KIKi rahadega 2,2 miljonit krooni. Antud lõigu täielikuks kordategemiseks koos asfaltkatte paigaldamisega kavatsetakse võtta 2 miljonit krooni laenu.
RAIVO SIHVER
