Eile kohtus Jõgeva kultuurikeskuses Arukate Akadeemia liikmete ja kõigi huvilistega keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma, kes rääkis jäätmekäitluse põhimõtetest ja andis praktilisi nõuandeid. Ennekõike soovitas ta lähtuda selles valdkonnas talupojamõistusest.
Jõgeval ja Tartumaal toimuv eakate jäätmekool on järjekorras neljas ja viies. Esimene korraldati lõppenud aasta detsembrikuus Võrus, järgmistena said koolitatud Rapla ja Kärdla inimesed. „Kolme esimese kooli kogemus ütleb, et paljud korduvad küsimused näitavad vahetu lähenemise vajalikkust,“ lisas eakate jäätmekooli idee autor Kadri Kauksi keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonnast. Kauksi kinnitusel on sõna algatusest liikuma läinud ning praeguseks on linnad ja vallad ise huvi tundnud, kunas nende piirkonna eakateni jõutakse.
Jõgevale oli Heinma oma ettekande illustreerimiseks kaasa võtnud pakendeid, milles olnud asju ta nädala vältel tarbinud oli. Heinma märkis, et jäätmed saavad tekkida siis, kui on asjad. „Mida rohkem meil asju on, seda rohkem tekib jäätmeid. Näiteks võtad kanalihaampsud pakist välja ja järele jääb pakend jäätmetena.“
Ta julgustas poodi minema näiteks enda kilekotiga. „Kui võtame poodi kaasa riidest koti, ei teki meil vajadust kilekotti osta. Kui käia enamik päevi nädalas poes ja kulutada kilekotile iga kord 20 senti, teeb see kuu aja jooksul kokku üsna suure rahasumma. Kilekotist loobumine võimaldab vähendada jäätmete tekkimist. Pealegi kipub kilekott katki minema ja siis on sellel auk sees. Riidest koti saab ilusti tasku panna,“ andis Heinma näpunäiteid.
Veel andis ta nõu osta poest lahtist kartulit ja panna see enda kaasa võetud kotti. „See on taas võimalus raha kokkuhoiuks, sest pakendis kartul on peaaegu kaks korda kallim. Sama lugu on porgandiga. Pakendatud kaup on kallim, sest pakend maksab ja selle valmistamiseks peavad inimesed tööd tegema.“
Heinma rääkis ka vee tarbimisest: „Keskmise ja vanema põlvkonna inimesed on harjunud, et vesi tuleb kraanist. Paljud noored ostavad aga iga päev poest pudeliga joogivett. Nii tekib taas väga palju pakendeid, mida on ebamugav ära viia.“
Kõik saalis viibijad said küsida, mis neid huvitas. „Ühelt poolt peavad tootja ja müüja toodet pidevalt reklaamima ja täiustama. Pakendi disain on kindlasti ajast ees. Kuidas selle protsessiga kaasas käia, et käituda loodussõbralikumalt?” esitas Arukate Akadeemia eestvedaja Mai Treial saalis olijaid huvitanud küsimuse.
Veel oli kõne all tavalise prügikoti ja märksa rohkem maksva biolaguneva koti kasutamise temaatika. „Väga tore on võtta suur ja kirev pakend, kuid kodus tekivad sellest probleemid. Mõttekas oleks kasutada nii tavalise kui ka biolaguneva prügi jaoks kotte, mis on näiteks suurema paki tualettpaberite, rõivaste jne ümber,“ ütles Heinma.
Veel soovitas asekantsler kaupluses osta, mida vaja, mitte seda, mis pähe tuleb.
Sündmusel osalenud keskkonnaministeeriumi peaspetsialist Kauksi märkis, et seni Eestimaal toimunud kohtumistel on seni kõige rohkem rahvast koos olnud Jõgeval. Arukate Akadeemia liikmed said keskkonnaministeeriumilt kingituseks keskkonnasõbralikud riidekotid ja taaskasutuse tulemusena valminud pastapliiatsid.
Kohtumisel Arukate Akadeemia liikmetega osales ka Jõgeva vallavalitsuse keskkonnaala peaspetsialist Taimi Eesmäe, kes jagas infot jäätmekäitluse korraldamisest Jõgeva vallas praegu ja tulevikus. Oluliseks peeti teemakohase info ja vastavate selgituste andmist kohalikus ajalehes.
JAAN LUKAS
Jäätmerattalt saab vaadata, kuidas kodus tekkivat prügi sorteerida.
JOONIS: KESKKONNAMINISTEERIUM
