Aga kõige üllatavam oli, et meil käisid esimest korda laagris ka väliskülalised. Ligi seitsmekümne Jõgeva Gümnaasiumi ja Jõgeva Ühisgümnaasiumi vanemate klasside õpilase kõrval võttis laagrist seekord osa ka seitse õpilast ja kolm õpetajat Leedu Kedemainiai Atzalyna keskkoolist ja 25 gümnasistist koosnev Läti Bauska 1. Keskkooli esindus.
Pikk traditsioon
Koolidevahelised suhted said alguse juba nõukogude võimu perioodil ja ei ole ka Eesti taasiseseisvudes jahenenud. Alates 2000. aastast on kolm kooli regulaarselt kohtunud ja õpilasi vahetanud.
Kohalikud noored saabusid laagripaika kella kümne ajal. Abituriendid olid kohal juba eelmisest õhtust, nad tulid bussidele vastu, lootes sealt leida ?rebaseid?. Kümnendikud märgistati briljantrohelisega, et neid hiljem teiste laagriliste hulgast kergem ära tunda oleks. Pärast telkide püstitamist jagati laagrilised rühmadesse. Külaliste saabumiseni toimusid võistlused. Kes sportida ei tahtnud, tegeles muu meelepärasega.
Pärast lõunanaabrite kohalejõudmist algasid riikidevahelised võistlused. Mõõtu võeti neljal alal: võrkpallis, liikuvate korvidega korvpallis, kuulijännis ja puutepallis.
Väga edukalt esines laagris Läti kooli võistkond. Vaatamata sellele, et enamik võistlusalasid olid neile tundmatud, olid nad väga südid vastased korvpalliväljakul ning omandasid kiiresti oskuse mängida kokku oma korvi hoidva mängijaga ning peremehetsesid peagi mõlemas lauas. Eesti gümnaasiumide abiturientide ühine võistkond suutis neile vastata vaid tabavate kaugvisetega. Lõpuks võitis siiski Läti meeskond. Eesti sai revansi seevastu puutepallis ja tüdrukute võrkpallis.
Tihe rebimine kuulijännis
Erilist märkimist vajab muidugi igal alal ka Leedu kooli esinemine, sest nende tüdrukutel tuli korvpallis meie poistega korvi all koha pärast võistelda.
Kõige suuremat põnevust pakkus spordialadest päikeseloojangu ajal maha peetud kuulijännivõistlus.
Eesti ja teised Balti riigid olid sellel aastal olümpiamängudel eriti edukad just heitealadel, seetõttu leiti see ala ka kõigile väga sobilik olevat. Omajagu vürtsi lisas võistlusse muidugi ka Jõgeva Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja ja laagri põhiorganisaatori Viktor Nõmme räägitud lugu Eesti muistsete kuningate valimisest, kus valik tehti just kivi heitmise võisteldes.
Kuulijänn on oma olemuselt mitmevõistluse ala, milles tuleb viiekilost kuuli edasi toimetada väga veidrate heiteviiside kaupa nii kura- kui terekäega. Võistluses osales kuus poissi ja neli tüdrukut. Igaüks tegi ühe heite ja seega olenes võit üsna palju võistkonna õigest taktikast.
Tihe võistlus arenes kuulijännis Eesti võistkonna ja Läti I võistkonna vahe. Eesti juhtis enne eelviimast heidet õige mitme meetriga. Eelviimane heide tuli teha, selg ees ja kõrgelt üle pea. Eesti võistkonna heide tekitas publiku seas heakskiiduhüüdeid, kuid sellest ei piisanud, sest Läti noormees heitis Eestist ligi paar meetrit rohkem ja viis Läti I võistkonna juhtima. Võistluse lõpptulemuse otsustasid tüdrukud, kes tegid vist tehniliselt kõige raskema heite: kükakilasendis ettepoole. Läti tüdruk oli kindel ja eksimatu, heites veidi üle meetri. Eestlaste prooviheide andis lootust, sest ulatus oma kümme-viisteist sentimeetrit üle lätlaste visatud tulemuse, kuid mõõtmisele läinud katsel jäi tulemus siiski liiga lühikeseks. Läti võitis seekord kuulijänni Eesti ees napilt poole meetriga.
Arutamist ja uudistamist jätkus
Õhtul lõbustasid ?rebased? rahvast moedemonstratsiooni, karaoke ja tantsimisega. Hiljem toimus kõigile disko. Külmetavaid ihuliikmeid sai soojendada lõkke ääres ja kokkadelt said soovijad küpsetamiseks vorste.
Õhtusel tantsupeol jalga keerutades oli rõõmu ja omavahelist arutamist ning uudistamist küllaga. Lätlastelt küsiti palju nende keele kohta ning kooli suhete kohta vene õppekeelega koolidega, seda eelkõige seoses vene koolide protestimiitingutega Lätis. Nii sai mõnigi asi selgeks räägitud ja ka toetust, et ei olda oma muredega üksi.
Läti ja Leedu gümnasistidel oli palju uudistamist seoses ?rebaste? ristimisega. Selgus, et nende koolides sellist traditsiooni ei ole. ?Rebaste? esinemised pakkusid üleüldist elevust ja nalja.
Hommikul pakiti telgid ja asjad kokku. Kella üheteistkümne ajal lahkuti Rannalt. Sinna jäid veel ainult lõunanaabrid, kellele Eestist jäi väga hea mulje. Nagu üks läti tüdruk jutustas, meeldisid neile siinne loodus, ilusad majad ja et linnades on palju puid. Nad soovisid kindlasti tagasi tulla. Jääme meiegi ootama järgmist sõpruslaagrit!
TRIIN EREB
KADRI LÕHMUS
ILMAR PAJUMÄGI
