Jahindusfestival Poolas pani mõtlema Eesti jahinduskultuurile

Jõgevamaad korduvalt külastanud Poola suursaadik Eestis Wojciech Wroblewski tegi mulle ettepaneku moodustada Eesti delegatsioon Lezajski linnas korraldatavale VI rahvusvahelisele Jahindusfestivalile. Kutsusin endaga kaasa loodusest ja kultuurist lugu pidavad mehed osaühingu Kudina Projekt juhataja Rait Perzitski ning Eesti Tehniliste Põllukultuuride Töötlemispargi juhatuse liikme Jüri Otti. Maavanem Aivar Koka volitusel esindasin Poolas ka Jõgevamaad ning kasutasin võimalusi meie maakonna tutvustamiseks.

Metsa sõideti traktoriga

Arvestades seda, et Poola on väga kauaaegsete jahitraditsioonidega maa, oli kolmepäevasel festivalil pidevalt tunda pidulikkust ja väärikust. Festivali avajumalateenistusel Lezajski klooster-kirikus kõneles piiskop. Kirikus seisid rivis vormiriides Poola jahimeeste 25 ühenduse esindused ja välisdelegatsioonid mitmetest Euroopa riikidest: Hollandist, Ungarist, Ukrainast, Prantsusmaalt, Slovakkiast, Eestist jne.

Kirikust marssisime rongkäigus linna keskväljakule, kus Lezajski linnapea Tadeusz Trebacz jahindusfestivali avas. Tervitusi laususid Poola juhtivad jahindustegelased ja välisriikide delegatsioonide juhid, nende hulgas minagi. Festivali avapäev lõppes ilutulestikuga.

Linnapea Tadeusz Trebacz ning piirkonna politseikomandant Marian Szkodzinskil olid Eesti delegatsiooniga ka eraldi kohtumised. Meie esinduse saatjaks oli Poola suurettevõtja Marian Los.

Jahinduslik suurüritus pakkus ka kogemust jahist Poolamaa metsas. Jahiseltskonnad sõitsid metsa mitte autodega, nagu sageli Eestis tavaks, vaid traktoriga, mille kastis olid istepingid. Kõlasid jahisarvhelid professionaalsetelt sarvepuhujatelt, seejärel selgitati jahipidamise eeskirju, jagati ülesanded ajajatele ja laskjatele.

Grupil, kuhu kuulusid Eesti jahimehed, vedas jahipidamiskohaga, kuid seda mitte loomade tabamise mõttes. Pidasime jahti arhitektuuriliselt väga huvitava puitehitise jahilossi läheduses. Lossi oli ehitanud üks Poola vürst oma astmahaigele tütrele.

Jahil oli lubatud lasta suurulukeid, samuti väiksemaid loomi (rebaseid ja kährikuid) ning linde, sealhulgas faasaneid

Metssigadel läks korda jahimeeste vaateväljast välja pääseda, tabamuse said aga rebane ja kährik. Euroopalike jahirituaalide kohaselt avaldati saagiks langenud loomadele lugupidamist.

Noored jahimehed andsid vande

Jahil elasime kaasa noorte jahimeeste ristimistseremooniale. Noored jahimehed andsid vande ja Poola jahimeeste president lõi neist igaühele kerge kortikulöögi vastu õlga, mis tähendas jahimeheks löömist.

Jahilkäigul veendusime ka Poola metsade puhtuses ja ilus, samuti metsateede heas sõidetavuses.

Jahindusfestivali raamesse mahtusid ka teemakohane näitus, jahiteemaliste suveniiride müük ja jahikoerte demonstratsioon..

Olen käinud paljudel jahindusalastel üritustel, kuid nii kõrget organiseerimistaset nagu Poolas kogesin esmakordselt. Poola jahinduskultuurist, mis tugineb austusele looduse ja loomade vastu ja ühtlasi lugupidamisele kaasinimeste vastu, on Eesti jahimeestel ja jahikorraldajatel mõndagi õppida. Ühtlasi tuleks Eesti jahinduskultuuri edendamisele kasuks, kui ka meil korraldataks tipptasemel jahindusüritusi. Poolas veedetud päevad andsid mulle mõtteainet teha maavanem Aivar Kokale ettepanek korralda jahindusfestival ka Jõgevamaal. Selle festivali raames võiksid toimuda jahindusteemaline mõttevahetus, jahisarvede puhumise ja jahijuttude vestmise võistlus, näitused, jaht koos rituaalidega jne. Jõgevamaal on sellise ürituse läbiviimiseks palju atraktiivseid paiku.

Priit Saksing,
kauaaegne metsa- ja jahimees

blog comments powered by Disqus