Jäätmeseaduse muudatuse tingisid praktikas ilmnenud probleemid seaduse rakendamisel ja sellest tulenevalt tekkis vajadus seaduse sätete täpsustamisele. “Näiteks on ilmnenud, et jäätmehooldusnõuete rikkumise eest karistada võimaldavad sätted on liiga üldist laadi, ka tuleks eraldi välja tuua karistused olulisemate jäätmehoolduse alaste kohustuste täitmata jätmise eest,” ütles Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist Kaili Kuusk.
Kuusk lisas, et seadusemuudatus ei too kaasa tootja vastutusega seotud toodete kallinemist, sest tootja vastutus on juba rakendatud kehtiva jäätmeseaduse alusel.
Maakondade jäätmekavade paremaks ühilduvuseks eraldiseisvaid maakonna jäätmekavasid enam ei koostata, vaid maakondade jäätmehooldus sisaldub üleriigilises jäätmekavas. Maavanematel ja kohalikel omavalitsustel on võimalus osaleda riigi jäätmekava koostamisel samal määral nagu praegu maakonna jäätmekava koostamises.
Seaduse muudatusega täpsustub ohtlike jäätmete käitluslitsentsi menetlusprotseduur ning käitluslitsents muutub tähtajaliseks.
“Ohtlike jäätmete käitluslitsents antakse ohtlike jäätmete käitlusteenuseid osutavatele isikutele. See peab tagama rangema kontrolli nimetatud jäätmekäitlejate üle, kindlustama nende asjatundlikkuse ja vajaliku tehnilise varustatuse kõrgendatud keskkonnariskiga seotud tegevusvaldkonnas,” ütles Kuusk.
Ohtlike jäätmete käitluslitsents on tegevusluba, millega on tuvastatud isiku pädevus ja tehnoloogia sobivus ja mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses.
Jäätmeseaduse muutmise vajaduse tingis ka jäätmehoolduse kiire areng viimastel aastatel.
Manuela Pihlap,
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
