Jaanuari kaks esimest dekaadi olid soojad

Temperatuurirežiim püsis jaanuaris kuni 20. kuupäevani valdavalt tavapärasest kõrgemana. Kuu algas suure sulaga ja sadas vihma. 1. jaanuaril tõusis maksimaalne õhutemperatuur Jõgeval 2,8 kraadini, mis osutus kogu kuu kõige kõrgemaks õhutemperatuuriks.


Teed olid vesised, jäised ja libedad. Põldudel jäi lumikate alles. Järgmisel päeval muutus ilm külmemaks. Hakkas sadama lund ja tuiskas. Puhus põhjatuul, mille kiirus ulatus iiliti 16 m/s. Tuul kandis põldudelt enamuse värskelt sadanud lumest tihedama jäätunud kihini pealt minema. 3. jaanuari hommikuks olid kohati tekkinud põõsastike või muude takistuste lähedusse kõrged hanged.

Päikesepaistelised ilmad teisel dekaadil

Pilves ja tuulised ilmad domineerisid esimese dekaadi lõpuni. Päikest oli Jõgeval näha kuu esimeses kolmandikus ainult 5. detsembril lühikeseks ajaks enne loojangut. Aeg-ajalt sadas lund ja 10. jaanuariks tõusis lume paksus põldudel 10…20 sentimeetrini. Õhutemperatuurid püsisid 3. jaanuarist kuni 10. jaanuarini ööpäevaringselt miinuspoolel, kuid minimaalne termomeetrinäit Jõgeval alla -15 kraadi ei langenud. 8. jaanuari hommik üllatas puudele ja põõsastele ladestunud kohati enam kui poolesentimeetrise jäitega, mis püsis mitu päeva.

Teisel dekaadil muutusid ilmad päikesepaistelisemateks. Selge taevaga olid ööpäevased temperatuuri kõikumised suuremad kui kuu esimeses kolmandikus. Ilusad päikesepaistelised ilmad vaheldusid pilves ja sajustega. Kiirete ilmamuutustega kaasnes tugev tuul. Sadas nii lund, lörtsi kui ka vihma. Tugevam sula esines 17. jaanuaril, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis kahe plusskraadini ja sadas rohkesti vihma. Lumi tihenes ja muutus märjaks. Hiljem temperatuuri langedes tekkis lumele jääkoorik, mis kandis rebaseid ja jäneseid peal. Koorikule sadas järgnevatel päevadel värskem lumi peale ja teise dekaadi lõpuks tõusis lume paksus avamaastikul valdavalt 20…30 sentimeetrini.

Alates 21. jaanuarist temperatuur järsult langes ja külmad ilmad jäid nädalaks püsima. Minimaalne õhutemperatuur langes Jõgeva ilmajaama järgi alla -20 kraadi kuuel kuupäeval. Jaanuari kõige madalamaks õhutemperatuuriks mõõdeti külmalinnas -24,4 °C, mis registreeriti kahel korral – 22. ja 28. jaanuaril. Selle näidu järgi jagas Jõgeva käesoleva talve ilmajaamade pakaste edetabelis Toomaga kolmandat-neljandat kohta. Antud näidust veelgi madalamaid õhutemperatuure esines Eesti kahes ilmajaamas – Väike-Maarjas -25,3 °C ja Toomal -25,1 °C. Ka päevased temperatuurid jäid külmaperioodil madalateks ja viiel päeval termomeetrinäit Jõgeval üle -10 kraadi ei tõusnud. Kõige külmem oli ilm 22. jaanuaril, kui maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti Jõgeval -17 °C. Vaatamata külmadele ilmadele, käis päike juba kõrgemalt ja suutis tumedate pindade lähedal ning tee äärtes määrdunud lund sulatada.

  1. jaanuariks läks sulale ja sadas rohkesti lund. Lume paksus kasvas kuu lõpuks siinkandis põldudel 30‒35 sentimeetrini, kohati 40 sentimeetrini.

Tavapärasest külmem

Kokkuvõttes oli jaanuar tänavu tavapärasest külmem. Kuu keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati Jõgeva ilmajaama andmetel ‑6,7 °C, mis on vaatlusrea (1922–2018) keskmisest 0,3 ja normist (1981–2010) 1,8 kraadi võrra madalam. Kaks esimest dekaadi osutusid keskmistest soojemateks, viimane dekaad aga vaatlusrea keskmisest viie ja normist kuue kraadi võrra külmemaks. Tänu paksule lumikattele püsis kolme sentimeetri sügavusel mullas (s.o oraste võrsumise sõlme sügavusel) temperatuur kogu kuu jooksul, sh ka tugevate külmade ajal, null kraadile lähedasena ja põllukultuuridele külmakahjustuse ohtu ei olnud. 31. jaanuari seisuga oli kogunenud sügisest alates negatiivseid temperatuure Jõgeval -335 °C, mis on viimase 97 aasta keskmisest 60 miinuskraadi võrra vähem. Muld oli jaanuari lõpuks põldudel külmunud 5–10 cm sügavuseni. Viimase 55 aasta keskmisena on selleks ajaks muld olnud külmunud siinkandis juba veidi enam kui 30 cm sügavuselt. Sademeid kogunes jaanuaris tänavu 52 mm, mis on vaatlusrea keskmisest 11 mm võrra rohkem. Päikest paistis 34 tundi, mis on lähedane näitaja tavapärasele.

LAINE KEPPART,

EESTI tAIMEKASVATUSE iNSTITUUDI AGROMETEOROLOOG

blog comments powered by Disqus