Ivar Viks usub, et igast õpilasest võib asja saada

Kui mõni tänapäeva kirjanik võtaks ette luua  nii sisuka ja andeka kooliteemalise teose, nagu seda on Oskar Lutsu „Kevade”, Anton Hansen Tammsaare „Tõe ja õiguse” II osa või Jaan Krossi „Wikmani poisid”, võiks ta ka Põltsamaa Ametikooli isiksusterikka õpetajaskonna hulgast julgesti prototüüpe otsida. Üks selle kooli karismaatiline pedagoog on ehituse kutseõpetaja ja puidutöö juhtõpetaja Ivar Viks.

Õpetaja Viks on tundides silmapaistavalt range, kuid vabal ajal õpilastega  üsna seltskondlik, arutab nendega eluprobleeme ja annab vajadusel nõu.

Ivar Viks ütleb ehitust õppivatele noormeestele aeg-ajalt ikka, et eelkõige tuleks omanda hea haridus ja meisterlikud tööoskused, siis leida tasuv töökoht ning alles seejärel tasuks  hakata abiellumiseks või kooselu alustamiseks tõsisemaid plaane pidama. Vastupidine käitumine võib tema arvates palju pettumust ja arusaamatusi kaasa tuua. Selleks aga, et ehituse alased teoreetilised ja praktilised oskused selgeks saaksid, püüab õpetaja Viks tundides võimalikult nõudlik olla.

„Ma taunin tundidesse hilinemist. Kellel harjumus hiljaks jääda, saavad kümneminutilise „akadeemilise aja”, kui aga ka siis kohale ei jõuta, on minu poolt koolipäev selleks korraks lõppenud. Sedavõrd range olen õpilaste tulevikule mõeldes, sest ka ehitusel peab igati korda austama ning nii kellast kui kalendrist kinni pidama.”

Sageli vestleb Ivar Viks õppuritega mitmetel elulistel ja tõsistel teemadel. „Eks kõneleme ka suitsetamisest, alkoholist, narkootikumidest. Tundub, et poiste huvi nende pahede vastu on leigemaks muutunud. Ehk olen selleks ka isikliku panuse andud, sest eelistan ennekõike karskeid eluviise,” tunnistas  juhtiv kutsepedagoog.

Viksi rekord senini ületamata

Ivar Viks on üles kasvanud Kaarlimõisas, kus Põltsamaa Ametikool asub. Esimesed ehitustöö oskused omandas ta isalt ja vanaisalt, kel nagu maainimestel ikka iga töö peale lahtised käed olid. Esimeseks huvialaks sai Ivarile aga hoopiski sport ning ta lõpetas omal ajal Tallinna Spordiinternaatkooli. „Tegelesin peamiselt pikamaajooksu ja tõkkejooksuga. 16-aastaselt jooksin Elvas 2000 meetrit ligikaudse ajaga 5.48, kusjuures minu teada on see rekord tänaseni ületamata. Mõtlesin minna  õppima ülikooli kehakultuuriteaduskonda, kuid paraku kujunesid asjaolud teistmoodi. Küll olen aga Põltsamaal 15-16-aastasi jalgpallipoisse treeninud,” rääkis spordihuviline õpetaja.

Rõõm õpilaste renoveeritud puidutöökojast 

Nime hakkas Ivar Viks endale tegema ennekõike  ehitusvaldkonnas. Üheksa aastat tagasi, kui Põltsamaa Ametikoolis otsustati kaasaegsel tasemel ehituseriala õpetama hakata, kutsus direktor Viive Kibena ta kutseõppeasutusse tööle. „Algul olin asendusõpetaja. Peagi tajusin siin aga avarat tegevuspõldu ja otsustasin end Põltsamaa Ametikooliga püsivalt siduda.  Teadsin, et ehitusfirmad vajavad rohkem võimekaid oskustöölisi ja nii tekkis soov nende koolitamisse ka oma panus anda. Selleks tuli aga meie koolis märksa  tänapäevasemad tingimused luua. Nii renoveeritigi tühjaks jäänud hoone ja sinna rajati puidutöökoda, kusjuures enamiku ehitustöödest tegid tollased õpilased. Samuti uuendati põhjalikult masinaparki.”

Ka tänased ehituseriala õpilased rakendavad igapäevases koolielus oma praktilisi oskusi. On meisterdatud mööblit ja seda ka esinduslikumatesse ruumidesse.

„Ikka on käed külge pandud, kui midagi tarvis remontida ja parandada. Milleks siis kaugemalt töömehi otsida, kui nad koolis olemas,” kinnitas õpetaja Viks.

Eriala vaatevinklist peab Ivar Viks väga tänuväärseks head ja mitmekülgset koostööd Põltsamaa Ametikooli õpetajate vahel. „Ehitajaks ja ehituspuusepaks õppimist toetatakse ka läbi erinevate õppeainete. „Nii matemaatikas kui füüsikas annavad õpetajad sageli just selliseid ülesandeid, mida on tarvis lahendada selle ala oskustöölistel. Inglise ja vene keele tundides pannakse aga märkimisväärselt olulist rõhku  ehitusalase sõnavara omandamisele. Tänapäeva ehitaja peab oskama end korrektselt väljendada nii emakeeles kui ka võõrkeeltes.”

Kõigisse õpilastesse peab uskuma

Uue kursusega õppetööd alustades ei hakka Ivar Viks välja näitama ega ka mõttes selekteerima, missuguse talendi  ja töökusega ehitaja kellestki kujuneda võiks. „Suhtun kõikidesse võrdselt, sest kvaliteetsel tasemel  ametiõppeks väärivad kõik võrdselt häid võimalusi. Muide, ehitust õpib meil ka neidusid, kes nii teoorias kui ka praktikas noormeestele alla ei jää. Mõnest raskemast tööst peavad nad aga siiski hoiduma,” rääkis õpetaja, märkides sedagi, et edukalt saavad õppimisega toime needki noored, kes on tulnud Põltsamaa Ametikooli siis, kui põhihariduse omandamine mingil põhjusel pooleli on jäänud.  

Ivar Viksi sõnul tuleb igal õpilasel kooli lõpuks endas selgusele jõuda, kas tal on rohkem huvi ja eeldusi töötada oskustöölisena, hakata ettevõtjaks ja tööandjaks või jätkata õpinguid kõrgkoolis.

Et õpetaja Viksil on palju ametialaseid kontakte, on ta soovitanud Põltsamaa Ametikooli kasvandikke tööle mitmetesse tuntud ettevõtetesse, muu hulgas Baltimaade suurematesse ehitusfirmadesse.  „Arvan sedagi, et firmade juhid ja omanikud peaksid püüdma tublisid ehitajaid korraliku töötasuga veelgi paremini väärtustada, mida  pole muidugi majandusraskuste ajal kuigi kerge teostada,” lisas Viks. 

Missioonist ja tunnustamisest

Ivar Viks osaleb regulaarselt koolitustel ning on ka üliõpilase rollis, sest lõpetab kevadel Tallinna Ülikooli kutsepedagoogi erialal. Hiljuti Viljandis teatris Ugala toimunud Liivimaa kutseõppeasutuste pidulikul tänusündmusel tunnustati ka õpetaja Viksi.

„Minu töö peamine eesmärk pole autasud ja meelespidamised. Pean oma missiooniks koolitada häid ehitajaid, et nad leiaksid endale huvitavat ja tasuvat rakendust ja saaksid sel moel ka ettevõtluse arendamisele kaasa aidata. Mõistagi olen aga tunnustamise üle rõõmus. Hea tunne oli vastu võtta õnnitlusi kooli juhtkonnalt, õpetajatelt ja õpilastelt.  Eriti soojendas südant ühe kolleegi õnnitluskiri, kus ta kinnitas, et olen selle tunnustuse kahesajaprotsendiliselt välja teeninud.” 

Hobid loodusega seotud

Oma elukutset silmas pidades tunneb õpetaja Ivar Viks huvi uuenduste ja muutuste vastu ehitusalases seadusandluses. Puhkamiseks ja lõõgastumiseks eelistab ta aga  ennekõike loodusega seotud hobisid.  Ta harrastab kanuumatkamist ja kalastamist, sellistel matkadel on käidud ka koos õpilastega. „Olen püüdnud mõnegi viiekilose purika, kuid kalade suurus pole mulle esmatähtis. Pigem meeldib nautida raskusi, mida on tarvis kala kättesaamiseks ületada.

Aeg-ajalt käin ka jahil. Igal aastal olen lasknud mõne metsapõssa, kuid suurimaks kireks on mulle fotojaht, kus keskendumisoskus ja reageerimine hea tabamuse saamiseks on sama olulised kui päris-jahil,” rääkis Viks, kes oma fotosid ka  internetis tutvustab. 

Ivar Viksi elukäik

Sündinud                                19. jaanuaril 1968

Haridustee

1975-1983                                          Põltsamaa Keskkool

1983-1986                                         Tallinna Spordiinternaatkool

1986-1988                                          teenistus Nõukogude Armees

1989                                       Jõgeva I Keskkooli kaugõppeosakond

2005                                       kutseõpetaja koolitus Tallinna Ülikoolis

2006 – tänaseni                       Tallinna Ülikooli kutsepedagoogika osakond

2010                                       kutseõpetajate tööohutuse alane täiendkoolitus Mainori  Ülikoolis 

Töökohad

1989 – 1994                            ETKVL Põltsamaa PK — keevitaja-betoneerija

1994                                       AS Iva — keevitaja

1995-1999                               OÜ Lopets — tisler

1999-2001                               AS Mercantia — tootmisjuht

2001-2008                               Põltsamaa Ametikooli kutseeriala õpetaja

2008 –                                     Põltsamaa Ametikooli juhtõpetaja 

Abielus, peres kaks tütart 

i

JAAN LUKAS 

Põltsamaa Ametikooli direktor Viive Kibena

„Ivar Viksi tunnustamine on meie koolile järjekordne hea üllatus. Tema põhjalikkus ja entusiasm on teinud meie koolist ühe eestvedaja mitmekülgsete oskustega ja konkurentsivõimeluste ehitajate koolitamisel. Samas arvan, et sellise lugupidamise on ära teeninud kõik Põltsamaa Ametikooli õpetajad. Usutavasti nad varem või hiljem ka sellise tunnustuse pälvivad.” 

blog comments powered by Disqus