Ansipi valitsus planeeris tulusid varajastel suvekuudel, mil pilt tuleva aasta majandusest oli veel lilleline. Praegune eelarve lähtub 7,3 protsenti majanduskasvust, kuid pangandus pakub hoopis 4,5protsendilist kasvu. Kokku laekuks eelarvesse 5 miljardi võrra vähem tulusid, mis tähendab, et riik hakkab kulusid kärpima. Kõige lihtsam ongi kokku hoida tavalise inimese palga arvelt.
Siit ka Eesti Panga presidendi üleskutse palkade külmutamiseks. Ent hinnatõusud ei taandu veel kuhugi. Meid ootab ees vaat et isegi meeletu inflatsiooni- ja hinnatõusukeeris. Inflatsioon saavutab järgmisel aastal umbes 8-protsendilise lae just valitsuse ühekordsete maksupoliitiliste meetmete ja toiduainete kallinemise tõttu.
Hinnagalopp algas juba juulis eluasemekulude tõusuga. Ühelt poolt soojusenergia ja ahikütte käibemaksusoodustuse kaotamise tulemusel. Teisalt aga korterituru jahenemisest tingitud üürihindade tõusuga.
Toidukaupade hind tõusis lausa mitme krooni kaupa korraga. Piimaliiter maksab täna juba üle kümne krooni, võipaki hind on peaaegu kahekordistunud, leivast, saiast rääkimata. See ületab ka kõige halvema prognoosi.
Järjest on tõusnud bussi- ja rongipiletite hinnad. Nüüd siis ka praami piletiraha ja ikka kohe kahekordseks. Septembris kasvasid hinnad ja teenused võrreldes eelmise aastaga üle 7 protsendi. Eurostati andmetel oli Eesti septembris inflatsiooniralli poolest Euroopas kolmandal kohal. Ja lõppu ei paista tulevat. Vaatamata sellele, et maagaasi hind on viimastel aastatel pidevalt tõusnud, lisandub sellele veel 35-45%, lisandub ka aktsiis, gaas kallineb ka kodukasutajale. Bensiiniliiter tõuseb kroon kolmekümne võrra, diislikütus lausa poolteist krooni, elekter võib kallineda ligi veerandi võrra, milleks praegu nõusolekut kaubeldakse, põlevkivi kallineb 23,5 senti kilogrammi kohta jne. Sisuliselt kallineb kogu majandussektor, kõik kaubad, teenused, mis neid komponente sisaldavad. Ehitusmaterjalid kallinevad 10 protsendi võrra, alkohol tõuseb järgmisel aastal kahel korral kokku umbes 30 protsenti, sigaretid 10-15 protsenti, kallineb tervishoid, ka vaba aja sisustamine ? teatripiletid kallinesid juba septembrist. Palju on kallinenud kohvikutes-restoranides söömine ja majutusteenus.
Valitsus ei muuda madalapalgaliste ebaõiglast tööaastate koefitsienti
Selle tohutu hinnaralli peale on õõvastav lugeda oravate parteilehest, et 2011. aastaks jääb inimestele neli miljardit krooni rohkem kätte. Kellele siis?
Lihtne arvutus näitab, et tulumaksu alandamisest võidavad põhiliselt väga rikkad inimesed ehk siis oravapartei valijad. Tulumaksu alandamine ühe protsendi võrra annab näiteks 5000-kroonise palga saajale kuus lisaraha vaid 30 krooni. Nii palju maksab näiteks kolmsada grammi juustu. Kuid 50 000-kroonise palga puhul tuleb juurde umbes 500 krooni. Eesti Panga president, kelle kuupalk 100 000 krooni ringis, võidab kuus juba 1000 krooni ümber. See on juba märgatav summa. Aastas toob tulumaksu alandamine esimesele töötajategrupile 360, panga presidendile aga 12 tuhat lisakrooni.
Ärgem unustagem, et üle 10 000-kroonise palga saajaid on meil vaid 25protsenti elanikkonnast, alla selle saab palka aga enamik ehk 75 protsenti rahvast. Pensionäre aga tulumaksu alandamine üleüldse ei puuduta. Küll maksab ta aga kinni viimase kui hinnatõusu. Pension tõuseb alles aprillist, hinnad kohe.
Just sellepärast andsin Keskfraktsiooni nimel sisse seaduseparanduse tõsta pensione erakorraliselt juba jaanuarist, aga koalitsioon hääletab selle arvatavasti saalis taas maha, nagu ta on põhja lasknus ka meie õiglase pensioniindeksi eelnõu. Nii et koalitsiooni suure hurraaga välja käidud uus pensionide maksmise kava ei muuda madalapalgaliste tööaasta koefitsienti. Nüüd, kui majanduskasv aeglustud ja palgatõusud on pidurdumas, hakkab pensionide suurus sõltuma rohkem just palgatõusust ehk siis sotsiaalmaksu laekumisest, vähem aga inflatsioonist. Mis aga lausa jahmatab on see, et kui viimastel aastatel on riigieelarve ülejääk pandud pensionikassasse, et edaspidigi oleks raha pensionide kasvuks, siis sel aastal seda enam ei tehta, vaid kulutatakse tagavarasid. Praegune eelarve ülelaekumine on aga õige pea asendumas alalaekumisega, mida me siis teeme?
Omavalitsuste tulubaas ja tasandusfond külmutatakse
Kuidagi ei saa ka rõõmustada puuetega eakaid, sest kui puudest tingitud sotsiaaltoetused tööealistele tõusevad, siis pensionäridele mitte, justkui nende puue vananedes kaoks. Ministeerium arvab, et kuna puuetega inimeste seas on üle poole pensionärid, oleks see eelarvele liiga suur koormus ning et pensionärid ei vaja mitte raha, vaid kõrvalabi. Just nii mulle öeldi. Samuti ei saa küll kuidagi heaks kiita, et toimetulekutoetuste raha vähendatakse. Ja seda ülejäägiga eelarve puhul.
Muret teeb ka omavalitsuste olukord. Eelmine valitsus suurendas kohalike teede ehitamise raha kolm korda ehk siis 15 protsendini kütuseaktsiisist, tõstis omavalitsuste tulubaasi protsendipunkti ja tasandusfondi summasid. Praegune valitsus ei kavatse seda aga nelja aasta jooksul teha. Samas vajaks täiendavat rahastamist lasteaedade ja koolide ehitamine ja kaasajastamine, haridus- ja kultuuritöötajate palgad, ühistransport ning muud olulised kohaliku elu valdkonnad.
Professor Olev Raju on öelnud, et 2008. aasta eelarveprojekt on kõige vähem reaalne ja halvim taasiseseisvumisest peale, ületades selgelt ka senise halvima ? 2004. aasta oma. Seda vaatamata ka asjaolule, et järgmine aasta saab Eesti eelarve Euroopalt toetusi rohkem kui kunagi varem.
Marika Tuus,
Riigikogu Keskerakonna liige
