Selliseid rahvamuusikakollektiivide suuri ja pidulikke kokkusaamisi korraldatakse meil üle aasta, üritus on kahepäevane ja esimene taoline toimus 1978. aastal Toilas. Idee kord üle kahe aasta erinevas Eestimaa nurgas musitseerimiseks kokku saada kasvas välja Võrust, kus juba 1971. aastast alates järjepidevalt piirkondlikke rahvamuusikapäevi korraldatakse. Ja esimesest, Toilas toimunud peost alates on selle toreda traditsiooni toimimise ja järjepidevuse eest teiste hulgas head seisnud Ahto Nurk ja Els Roode, kes selleaastasel peolgi kohal olid kui raudnaelad. Ahto Nurk on enamasti ka peo üldjuhi vastutusekoormat kandnud.
Ürituse esimene päev on rohkem suuremate asjatundjate päralt: toimub võistumängimine, vahetatakse kogemusi. Sellel aastal said Paide kultuurikeskuses laupäeval kokku pillimeistrid.
Suurem ja rahvalikum pidu on teisel päeval, kui kapellid ja orkestrid üle vabariigi kokku sõidavad. Tavaliselt pakuvad siis pillilugudele vaheldust ka võõrustava maakonna rahvatantsijad.
Ilmaga vedas!
Kuigi möödunud kesknädalast alates lubas ilmateade pühapäevaks kõike, mida meie kliimavööndis varasuvel kaela saada võimalik, alates äikesest ja tugevast tuulest ning lõpetades nappide soojakraadidega, läks kõik ometi kenasti: XIV Üleriigiline Rahvamuusikapidu Paide Vallimäel toimus leebe ilmaga ja ainsagi vihmapiisata.
Pühapäeva keskpäeval algavale koondorkestri proovile kogunes 46 rahvapilliorkestrit ja ?ansamblit kokku 13 maakonnast, Tartust ja Tallinnast. Proov ei jäänud millegi poolest kontserdist maha ? olid ju kõik osalised talv otsa kodus neid pillilugusid harjutanud. Nii et fännid võisid pühapäeval peoplatsil lõunast õhtuni rahvamuusikat nautida. Paraku oli publikut nii päeval kui kell neli alanud kontserdil vallimäel napivõitu. Ka rõõmsas rongkäigus läbi linna marssivaid peolisi tulid vaatama vaid üksikud linnakodanikud. Küllap põhjustas publiku nappust asjaolu, mille tõi peo lõpukõnes välja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi tegevdirektor Georg Jüriado: vähemalt kuus suuremat kultuuriüritust ühel nädalavahetusel on väikese Eesti jaoks liig mis liig. Jüriado avaldas heameelt, et esinejaid sellele vaatamata nii palju oli, publiku vähesusega tuleb sellisel puhul lihtsalt leppida.
Kaks tundi väldanud kontsert algas traditsiooni kohaselt ?Tervitusega? ja lõppes ?Lustilooga?, viimase autor peo üldjuht Ahto Nurk. Nende palade vahele mahtus aga kõike, mida sellisel kontserdil nautida võimalik: mõtlikke lugusid kandleansamblilt, viiuldajate virtuooslikku musitseerimist, laule ja torupillilugusid aastakümneid tegutsenud Vändra ?Linnutajatelt?. Ja loomulikult hulgaliselt muusikapalu suurelt koondorkestrilt, mis vaevu lavale ära mahtus. Järvamaa rahvatantsijad olid oma võõrustajarolli tõsiselt võtnud ? kolm segarühma ja naisrühm andsid tõelise tantsuetenduse.
Kõige noorem ja kõige vanem populaarseimad
Kui laupäevase võistumängimise laureaatidele sõna, õigemini küll viis anti, sai Kristjan Robert Rebane kohe publiku lemmikuks. 9-aastane Tallinna poiss mängis akordionil ?Perekonnavalssi? nii kenasti, et publik terve loo vältel talle rütmi kaasa plaksutas.
Kui aga lavale kutsuti tartlane Eino Kõiv, jäädi platsil ootusärevalt vait: oodata oli tervet etendust ja publik ei pidanud pettuma. Mängumees tõi kõigepealt kohale kaks mänguriista ? akordioni ja lõõtsa, seejärel veel isikliku esinemistooli ja teadustas, et laulab Võrumaalt pärit lõõtsa saatel võrukeelse loo, sõjaaegse Saksa sõduri väikese akordioniga saadab aga eestikeelset laulu. Artist sai publiku täielikult ?käpa alla?, ükski näitlejameisterlikkusega ette kantud värsirida ei läinud kaotsi. 79-aastase elurõõmsa ja krapsaka vanahärraga juttu ajades selgus, et tegemist on hoopistükkis Jõgevamaa mehega, kelle sünnikodu Laiuse kandis. Eino Kõiv, kellega elu seitse imet teinud, kes aga ise vähemalt kaheksaga valmis saanud, on pidanud olema kahel pool rinnet sõjas, juhatanud noore mehena mõnda aega Sadala rahvamaja, õppinud kombaini juhtima ja Riias maalritööd tegema, töötanud viimased 35 aastat Vanemuise teatris? ja jõudnud elus veel palju muudki. Ise tunnistas pilli- ja naljamees, et tuli teatrist ära alles hiljuti ja sellest on tal siiamaani kahju. Tundub tõesti, et tegutsemisenergiat on tal veel mitme noore mehe jagu.
?Näe, vanajumal ei ole siiski lätlane,? julges üldjuht Ahto Nurk peo lõpus ilma kiita, kui ?Lustilugu? mängitud ja osalised tänatud.
Meie maakonna rahvamuusikuid esindasid aga suurel peol vaid Tabivere suured ja väikesed pillimehed. Kirja olid ennast veel pannud Torma ja Põltsamaa kapell, tulemata jäädi ilmselt esinemiste-ürituste ülekülluse pärast.
Liidi Vaino, kes Tabiverest nii täiskasvanute- kui lastekapelli peole tõi, ütles, et vabariiklikul rahvamuusikaüritusel osaleb ta oma orkestriga juba seitsmendat korda. ?Igalt peolt on midagi erilist meelde jäänud. Kas on olnud ilm kuidagi eriline, vastuvõtt eriti soe või on kohalesõiduga seiklusi ette tulnud. Näiteks jääb alatiseks meelde Saaremaa pidu, kui oli üle 1000 esineja ja kui meid Abruka saarele külla viidi, kus kohaliku rahvaga imetore õhtu sai veedetud,? rääkis Tabivere kapelli juhendaja.
Järgmine selline pidu toimub 2007. aasta suvel, paika pole veel kokku lepitud.
KAIE NÕLVAK
