Jõgevamaa keskkonnateenistuse spetsialist Ene Ilves käsitles seminaril aia- ja maastikukujunduse traditsioonide ja tänapäevaste suundade seoseid, aiaosade planeerimist, hoonestuse seost aia ja maastikuga, taimmaterjali valiku põhimõtteid ja omavahelist sobivust, arhitektuuri väikevorme ja maastikuhoolduse põhimõtteid. Luua Metsanduskooli kauaaegne õpetaja Aime Oole lisas sellele emotsionaalse mõtiskluse kodust ja juurtest ning maakonna rahvakultuurispetsialist Janne Veeverson ülevaate tema juhitava maakondliku kodukaunistamistoimkonna (veel kuuluvad sinna Jõgeva ja Põltsamaa linnaaednikud Taivo Paeveer ja Inge Angerjas, kunstnik Meedi Ümar ja Ene Ilves) tegemistest ja konkurssidel kogunenud tähelepanekutest. Seminar sai teoks Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupi toetusel. Kultuurkapitalilt saadud raha eest valmis ka seminaril demonstreeritud maastikukujundusteemaline slaidikogu.
Kuigi maakonnas on päris palju kauneid kodusid, arvas seminari peakõneleja Ene Ilves, et kodukaunistamise alal on meil veel väga palju ära teha.
“Kodukaunistamine kerkib päevakorda ikka alles siis, kui ühiskond on teatud jõukuse astmeni jõudnud. Eesti ühiskond tegi tosin aastat tagasi järsu kannapöörde ning sellega kaasnes aeg, mis kodukaunistamisest suurt rääkida ei tasunud. Praegugi püüab enamik inimesi koduümbruse kujundamisel iseenese tarkusega läbi ajada, sest spetsialistide abi kasutamiseks napib vahendeid,” ütles Ene Ilves.
Kannapöörded
Tema sõnul on ühiskonna kannapöörded kaasa toonud ka järjepidevuse kadumise: kunagi asustati inimesed ümber taludest paneelmajadesse, nüüd kolivad nad tagasi taludesse, ent kodukujunduskogemusi ja -teadmisi neil paraku enam sinna enam kaasa võtta pole. Pealegi kulub noorematel inimestel sageli kogu aeg ja jõud rahateenimise peale, vanematel inimestel pole jälle raha, et lisaks oma kena lilleaia korras hoidmisele ka hoonetele “iluravi” teha. Ilma selleta jääb aga tulemus poolikuks.
“Maastikku risustavatest mahajäetud ja lagunenud tootmis- ja eluhoonetest vabanemine peaks olema iga omavalitsuse südameasjaks. Kui rohkemaks kohe jõudu ei jätku, tuleks esialgu kasvõi n-ö Potjomkini küla ehitada ning teha varemetest puhtaks turismiobjektide lähedusse jäävad ning muidu käidavamad kohad,” ütles Ene Ilves.
Suvel maastikule
Mõistagi rajatakse aedu eelkõige enda ja oma pere, aga mitte konkursi jaoks. Samas vajab iga tegija, ka kodukujundaja, tõeliselt tubli töö eest tunnustust, nii et konkursse on ikkagi vaja.
“Tänase seminariga tahtsime pisutki ühtlustada omavalitsuste heakorra- ja kodukaunistamiskonkursside hindamispõhimõtteid. Omavalitsuste vastavad komisjonid valivad ju välja ka need objektid, mis esitatakse maakondlikuks ja üleriigiliseks tunnustamiseks ja mõnikord oleme neid üle vaadates pidanud endalt kummastuses küsima, et miks meid küll sinna kutsuti. Kui täna istusime tubaselt laudade taga, siis järgmisel õppusel tuleks juba maastikule konkreetseid objekte vaatama minna,” ütles Ene Ilves.
Pala valla heakorrakomisjoni liikmed Kristina Kaur ja Helina Raudmäe ütlesid, et nende vallas toimus möödunud aastal heakorrakonkurss alles esimest korda ning mõistagi olid kogenematud siis ka hindajad.
“Möödunud aastal hindasime objekte tõepoolest vaid oma sisetundest lähtudes. Kuigi see sisetunne osutus üsna õigeks ? meie poolt parimateks tunnistatud objektid jõudsid kõrgetele kohtadele ka üleriigilisel konkursil ?, kuluvad tänasel seminaril saadud teadmised siiski marjaks ära,” ütlesid Kristina ja Helina.
RIINA MÄGI
