Hiigelfestival lisas tegutsemislusti

Juba 42. korda toimuv üle?euroopaline suurim folkloorivestival Europeade oli tavapäraselt rahvarohke ja rahvariietekirev: esinejaid jagus Portugalist ja Hispaaniast Gröönimaa eskimote ning Skandinaavia rühmadeni välja.

Osavõtjate rohkusega paistsid taas silma balti riigid. Nii osales Eestist kokku 24 tantsurühma ning kapelli, Jõgevamaad esindasid seekord Luule Lehemetsa juhendatav Torma naisrühm, Maire Tamme käe all tegutsev Torma rahvamuusikakapell ning Põltsamaa naisrühm Uhka Kaja Kivi juhtimisel.

Naised olid modellideks

Torma naisrühma tantsija Evi ?tukert kiitis rühma kordaläinud tänavakontserte, mis lisaks festivali pealavadel toimunud etendustele olid kõigile kollektiividele ette nähtud. Ning mida võis omal soovil rohkemgi anda.

«Meil toimusid kõik tänavaesinemised ühel päeval: kui hommikul rahvariided selga panime, ei saanud neid enne magamaminekut ära,» pajatas ta. «Kuid raskele päevale vaatamata olime rahul, sest olime kogu aeg tähelepanu keskpunktis, otsekui fotomodellid.»

Luule Lehemets pistis näpud suunurkadesse ning vedas suu kõrvuni. «Sellised näod olid meil kogu aeg ees, õhtuks väsis suu naeratustest päris ära,» lisas ta. Sest pealtvaatajad pildistasid, astusid ligi ning tundsid huvi, kust säärased kaunid naised pärit on. Ning ei jõudnud ära imestada, et kätised on ise tikutud ning et nood kaunid mustrid pole lihtsalt peale kleebitud.

Veel rohkem tuli 26?kraadises päikeselõõsas higistada Torma rahvamuusikutel, kes lisaks Torma naisrühmale pidid saatma ka Uhkat ning Tartumaa segarühmi Taarat, Reolat ja Kavalikku.

«Olime kõigi nende kollektiividega koos ühes bussis, see oli juba ammu paika pandud, meie aga ainsad pillimehed,» selgitas Maire Tamm. «Nii tuli meil lisaks neile lugudele, millega Torma naisi saatsime, õppida selgeks ka teiste rühmade tantsuviisid ning neidki nende esinemistel saata. See oli ikka päris suur hulk uusi lugusid.»

?tukert märkis kaastundlikult, et Tamme näpuotsad olid õhtuks akordioniklahvidel mängimisest päris ümmargused ning ega ülejäänud pillimeestelgi lihtsam olnud.

Tamm ise oli aga rahul. «Enne sõitu oli kapelli koormus ikka jube kõva, selleni välja, et käisime Tartus sealsete segarühmadega ühisproove tegemas. Ning ka Quimperis tuli kõvasti tööd teha. Kuid samas oli hinges hea tunne ? et nad usaldasid meid end saatma. Ja nüüd, pärast kontserte, tundub, et kõik jäid rahule ? nii tantsijad, meie ise kui ka pealtvaatajad.»

Rahule kogu reisi ning festivaliga jäid ka Uhka tantsijad. Merilin Ujok märkis, et kuigi möödunud aastal Riias oli festivali korralduslik pool paremini paigas, nägi selle 16 päeva toimunud reisiga tunduvalt rohkem. «Ning rongkäik meeldis mulle väga,» lisas ta.

Samas lausus Kaja Kivi, et mitu aastat järjest rühm nii pikka ja kallist reisi ei suuda ette võtta ning seetõttu jääb tuleval suvel Hispaanias Zamoras toimuvale EuropeadeŽile Uhkal ilmselt sõitmata.

Valmistuvad juba järgmiseks Europeadeks

?tukert sõnas, et nemad seevastu pakkusid Eesti Europeade`i?rühmade üldjuhile Valdo Rebasele juba välja, et Eestis juba tavaks saanud minieuropeade, kus suurfestivalil osalevad rühmad harjutavad ühistantsimist, võiks järgmisel suvel toimuda Tormas.

«Kui tänavu oli see Põltsamaal ning Rebane kiitis üksiti toimumiskoha Eesti?kesksust, siis miks ei võiks seda tuleval aastal Tormas teha,» arutles ta. Minieuropeade korraldusest loogiline samm edasi on aga Hispaaniasse suurele Europeadele sõit.

«Oleme seni koduvallast päris head toetust leidnud, ka mujalt abiraha hankinud, nüüd tuleb vaid varakult asja ajama ning projekte kirjutama hakata,» oli ?tukert järgmisel aastal osalemises kindel. Tänavu jäi Eestist osaleda soovinud rühmadest kolmandik EuropeadeŽile sõitmata, kuna riikidele etteantud piirarvud on tahtjate arvust väiksemad.

Europeade?i festivali algatajad olid Belgia flaamid, esimest korda toimuski see rahvakultuuride hiigelpidu 1964. aastal Antwerpenis. Kuigi belglastele on jäänud sõnaõigus festivali programmi kokku seada, otsustab üldküsimusi 30-liikmeline rahvusvaheline Europeade?i komitee, mille liige on ka rahvatantsuansambli Kandali juht, Eesti Europeade?i-reiside eestvedaja Valdo Rebane. Festival toimub igal suvel ise riigis. Eestlased võtsid sellest hiigelfestivalist osa 13. korda.

Jõgevamaalt on EuropeadeŽidel osalenud

2001 Hispaanias Zamoras: Jõgeva naisrühm Jõgevahe Pere; Jõgevahe Pere rahvamuusikud.

2002 Belgias Antwerpenis: Jõgeva naisrühm Jõgevahe Pere; Jõgeva rahvamuusikakapell Tempora Mores.

2003 Itaalias Nuoros: Torma naisrühm; Torma rahvamuusikakapell.

2004 Lätis Riias: Torma naisrühm; Põltsamaa naisrühm Uhka; Torma rahvamuusikakapell.

2005 Prantsusmaal Quimeris: Torma naisrühm; Põltsamaa naisrühm Uhka; Torma rahvamuusikakapell.

KAAREL ALUOJA

blog comments powered by Disqus