Murranguline 2004. aasta on kohe-kohe lõppemas. On aeg korrastada riiuleid, hinnata tehtut ja kiita tublimaid.
Jõgevamaa on kantud muutuste tuultest: ühtse identiteedi loomine ja arenguvisioonide elluviimine on meie jaoks praegu esmatähtsad. Meie maakonna tugevuseks on paiknemine Eesti keskel. Külalistel ja sõpradel eri paigust on siia lihtne ja meeldiv tulla. Kuid kõige olulisem vara, mis Jõgevamaal on, on meie inimesed, kes siinset elu edasi viivad ja läbi oma tegude maakonna identiteeti loovad. Kui me suudaksime maakonna looduslikku ja vaimset ressurssi veel paremini ära kasutada, siis teostuks paljude teiste visioonide seas kindlasti ka visioon Jõgevamaast kui konverentsi- ja puhkekeskusest.
Jõgevamaa 2004. aasta tegemistesse on kindlasti oma mõjutused jätnud Eesti liitumine NATO ja Euroopa Liiduga. Kasvõi sel moel, et Jõgevamaal, vastu Peipsi järve kulgeb nüüd 30 kilomeetrit Euroopa Liidu idapiiri. Peipsi piirkonna arengumootoriks saavad lähitulevikus kindlasti nüüdisaegsed Peipsi-äärsed sadamad, mis loovad ühenduse Eesti ja Venemaa vahel. Jääb vaid loota, et 2009. aastal randuvad esimesed Venemaalt tulevad laevad Mustvees ja Omedus.
Suurtesse rahvusvahelistesse koostööühendustesse kuuluvates väikeriikides on probleemiks rahvusliku identiteedi hoidmine. See oli diskussiooniteemaks Eestiski nii enne Euroopa Liitu ja NATO-sse astumist kui ka selle järel.
Mina arvan, et väikese riigi ja rahvana peame identiteedi säilitamiseks kinni hoidma oma väikestest, kuid olulistest sümbolitest ja väärtustest. Seepärast toetasin Eesti Vabariigi Presidendi hr Arnold Rüütli poolt välja käidud lipuaasta ideed. Mitmesse Jõgevamaa vallakeskusse ja külla on tänavuse lipuaasta puhul püstitatud lipumast ja maavanemana olen viinud sinna kingituseks sinimustvalge riigilipu. Esimene lipp heisati Eesti taasiseseisvumispäeval, 20. augustil Põltsamaal Sõpruse pargis. Sõpruse pargi rajaja Ants Paju väärib siinkohal kindlasti tunnustamist.
Tunnustamist väärib ka Eesti Metsaseltsi president Kaupo Ilmet, kes oli kevadise miljoni puu istutamise idee üks autoreid ning sügise hakul Kassinurmes valminud muinaslinnuse fragmendi rajamise eestvedaja.
Lõppev aasta oli sisukas kultuuriaasta, eriti tänu XXIV üldlaulu- ja XVII tantsupeole, millest võttis osa ligemale 1200 taidlejat kaheteistkümnest Jõgevamaa omavalitsusest. Laulu- ja tantsupeole eelnes lustakas maakonna tantsupidu Palal. Edukalt osalesid meie taidlejad ka ülemaailmsel eestlaste kokkutulekul ESTO 2004 Riias. Jõgevamaal on pikaajalised kultuuritraditsioonid, mida iseloomustavad K. A. Hermanni, C. R. Jakobsoni, Anna Haava, Oskar ja Theodor Lutsu, Betti Alveri, Alo Mattiiseni ja teiste nimed.
Jõgevamaa spordimaastikul väärivad esiletõstmist eelkõige saavutused korvpallis, kergejõustikus, saalihokis, maadluses, jalgrattaspordis ja sumos. Hiljuti Pala ja Torma valda külastades jätsid mulle sügava mulje seal tegutsevad külaseltsid ja muud mittetulundusühingud.
Jõgevamaa on traditsiooniliselt olnud edukas põllumajanduspiirkond. Ka praegu on Jõgevamaal tublisid, üleriigilises plaanis silma paistvaid ja nüüdisaegseid tootmistehnoloogiaid rakendavaid põllumajandusettevõtjaid. Tormas tegutseb Eesti esimene vabapidamisega laut ning tänavu rajati Põltsamaa valda teine samasugune.
Jõudsalt arenevad ka tööstus ja väikeettevõtlus. Eriti tähelepanuväärne on areng Põltsamaa piirkonnas, kus sel aastal on oma tegevust laiendanud E-Piima Põltsamaa Meierei ja AS Konesko ning haaret avardada kavatsevad veel mõned teisedki ettevõtted. Põltsamaa piirkonna ettevõtluse arengule annab loodetavasti lisahoogu gaasitrassi rajamine Jõgevalt Põltsamaale.
Jõgeva piirkonna ettevõtluse arengu eeliseks on raudtee olemasolu. Et ära kasutada raudtee eeliseid, ehitatakse lähitulevikus välja raudteeharu AS Werol Tehased territooriumini, kus juba 2007. aastal käivitub biodiislitehas. Raudteeharu ümbrusesse on aga tekkimas Painküla tööstuspark, tänu millele liigub ka puidulaadimise raskuskese Jõgeva linnast välja. Jõgeva linna elanike jaoks muudaksid ühenduse Jõgevamaa tõmbekeskuse Tartuga intensiivsemaks ja mugavamaks rööbasbussid.
Kuigi Jõgevamaal pole e-tiigrit veel päriselt üles leitud, on mitu omavalitsust astunud tõsiseid samme ja rajanud oma piirkonna elanike jaoks tasuta WiFi ehk traadita interneti levialasid.
Nagu iga inimese, nii ka jõgevamaalase jaoks on oluline, et lapsed saaksid kvaliteetse hariduse ning perel oleks meeldiv elukeskkond ja kättesaadav arstiabi. Et parandada elukeskkonda, tuleks senisest enam esile tuua meie kaunist järvesilmadega vooremaastikku ning metsade ja puhta keskkonna poolt loodavaid väärtusi.
Kuigi enamikul meist on olemas kodu ja perekond, kes meist hoolivad ja kellest meie hoolime, tahan aasta lõpus meelde tuletada, et me ei unustaks ära neid, kelle elutee on teinud raskeid käänakuid. Siimusti lastekodus Metsatareke elab hetkel 19 last, ent kuna üle neljakümne meie maakonna lapse elab veel teiste maakondade lastekodudes, on plaanis Metsatarekest laiendada, ehitades välja peremaju, mis on kogu maailma lastekodude praktikas end hästi õigustanud. Üks taoline maja, mis parandaks kaheksa lapse elamistingimusi ja annaks neile tagasi kodutunde, maksab ligi 2 miljonit krooni. Algust tehti annetuste kogumise kampaaniaga juba mais toimunud Kesk-Eesti Messil, ent ka praegu saab iga jõgevamaalane lastekodu aidata. Kui igaüks annetaks ettevõtmise heaks kasvõi 10 krooni, oleks oluline osa rahast juba koos. Kui iga maakonna elanik annetaks aga 50 krooni, saaks selle raha eest uue maja juba valmis ehitada. Loodame, et oma õla panevad lastekodu laiendamisele alla ka maakonna ettevõtted.
Kindlasti ei suutnud ma teile, head jõgevamaalased, välja tuua kõiki maakonna jaoks lõppeval aastal oluliseks osutunud sündmusi ja inimesi. Kuid kiigates aastasse 2005, näen seal tegusat, ehitavat ja arenevat Jõgevamaad, mille elanikud aitavad maakonnal üheskoos paremaks ja tublimaks saada. Et kõik need visioonid ja unistused teoks saaksid, peame oma tegemistesse uskuma ja nende suunas Kalevipoja jõuga liikuma, säilitades seejuures kuningliku väärikuse ning mitte unustades neid, kes meie kõigi abi vajavad.
Õnne, teotahet ja õnnestumisi teile uueks aastaks!
AIVAR KOKK,
Maavanem Kalevipoja tegude maalt
Annetusi Siimusti lastekodu Metsatareke juurdeehituse heaks saab teha pangaülekandega Jõgeva valla arveldusarvele nr 10102021777006 (Eesti Ühispank). Annetusi on võimalik panna ka kogumisurni, mis on väljas Jõgeval Kesk-Eesti Ärikeskuse esimesel korrusel. Kõik Teie poolt tehtavad annetused suunatakse täies mahus lastekodu Metsatareke laiendamiseks.
Lisainfot saab aadressilt: Aivar.Kokk@jogevamv.ee.