Haigla B-korpuse teine korrus, kus kunagi asus günekoloogiaosakond, koosneb neljast üksteisest vaheustega eraldatud blokist. Praegu renoveerivad ASi Cobra Grupp töömehed üht neist, kui raha juurde saadakse, on tulevikus plaanis hooldusosakonna jaoks korda teha ka ülejäänud kolm. Käimas olevate tööde jaoks saadi kaks miljonit krooni mullusest riigi lisaeelarvest.
“B-korpuses saab hooldusosakonnal olema eraldi väljapääs, eraldi lift ja eraldi ventilatsioonisüsteem,” ütles Peep Põdder. “See annab näiteks epideemia puhkemise korral hooldusosakonna teistest haigla osakondadest kergesti isoleerida. Sisustada püüame hooldusosakonna aga nii, et see rohkem kodu ja vähem haiglat meenutaks.”
Näiteks rajatakse hooldusosakonna laiendusse puhkeruum ja kööginurk, tubadesse tulevad aga lisaks vooditele tugitoolid, lauad ja raamaturiiulid, mida tavalistes haiglapalatites pole. Eriti hea meel on haiglajuhil selle üle, et hooldusosakonna laienduses on võimalik vabalt ratastooliga liigelda ning bloki kolmest du?iruumist üks on selline, kus võimalik pesta ka raamil lamavat haiget.
B-korpuse teine korrus pole aga ainus koht Jõgeva haiglas, kus ehitustööd käimas. Jõudumööda remonditakse ka mõningaid teisi ruume. Hiljuti sai uue ilme ja uued aknad näiteks EKG ruum, praegu on käsil sonograafiruumi remont.
“Palun tulevastelt patsientidelt ette vabandust, et me ei saa neile väga rahulikke tingimusi pakkuda,” ütles Peep Põdder. “Töömeeste lõunapausid katsume siiski haigete vaikse tunniga ühitada.”
Kahjumist välja
Kui vahepeal tundus Jõgeva haigla tulevik kui mitte tume, siis vähemasti segane olevat, siis haigla nõukogu poolt möödunud kolmapäeval kinnitatud 2005. aasta aruanne näitab asju juba märksa positiivsemas valguses.
“Kui ülemöödunud aasta lõpetati 2,6 miljoni kroonise kahjumiga, siis möödunud aasta lõpuks oli kahjumit jäänud vaid 266 000 krooni jagu,” ütles Peep Põdder. “Oleksime võinud jõuda isegi väikesesse kasumisse, aga siis oleksime pidanud loobuma töötajatele aastalõpupreemiate maksmisest. Ent inimesed olid kõvasti tööd teinud ja preemia igati ära teeninud.”
Küsimusele, kuidas kahjumist välja tuldi, vastas juhataja, et ühest küljest saadi juurde haigekassale ja sotsiaalkindlustusametile osutatavate lepinguliste teenuste mahtu, teisalt vaadati kriitiliselt üle kõikvõimalikud kuluartiklid ning kus reservi nähti, püüti kokkuhoidlikumalt majandada. Ravimite ja uurimismetoodika pealt siiski kokku ei hoita. Uuringute jaoks on aparatuuri juurdegi muretsetud: uus vererõhuholter (see haige käele kinnitatav aparaat mõõdab vererõhku kindla ajavahemiku tagant terve ööpäeva jooksul) ja kliinilise vere analüsaator näiteks, samuti täisautomaatne biokeemiliste analüüside aparaat.
“Kui vahepeal mitmed raviteenused kadusid ja arstid kippusid lahkuma, siis viimase aasta jooksul on arste jälle juurde tulnud ning õnnestunud taastada statsionaarne kirurgiaosakond ja ambulatoorne pediaatriline abi,” ütles Peep Põdder. “Ka suhted Jõgeva linnavalitsuse ja perearstidega, mis vahepeal miskipärast pingestunud olid, on nüüdseks normaliseerunud. Linn otsustas haiglat oma tänavusest eelarvest isegi 300 000 krooniga toetada. Selle raha eest saame uue autoklaavi.”
Hinnakäärid
Paraku ei saa haiglajuht siiski ülearu optimistlikult tulevikku vaadata, sest haiglal napib raha, et maksta personalile sotsiaalministeeriumi, Eesti Haiglate Liidu ja Eesti Arstide Liidu vahelises lepinguga selleks aastaks sätestatud suuremat palka.
“Haigekassa lepingumaht oleks pidanud palkade tõusu jagu suurenema ja üldmahus suureneski, ent paraku ei jõudnud lisaraha sugugi kõikide haiglateni,” ütles Peep Põdder. “Raha jagati nimelt läbi haigekassa hinnakirja, ent voodipäevade maksumus suurenes erialati erinevalt: spetsiifilisematel erialadel näiteks 28 protsenti, tavalises teraapiaosakonnas aga vaid paar protsenti. Kuna vähendati ka keskmiselt kinnimakstavate voodipäevade arvu, siis meie haigla poolt osutatava teraapiateenuse kogumaht ei suurenenud, vaid hoopis vähenes 0,9 protsendi võrra.”
Seetõttu tuligi haigla tänavune eelarve kinnitada 1,7 miljoni kroonise miinusega ning asuda jälle uusi teenimis- ja kokkuhoiuvõimalusi otsima. Kuna sarnase probleemi ees seisavad veel mitu Eestimaa haiglat, loodab Peep Põdder, et olukorrale hakatakse siiski otsima ka mingit üleriigilist lahendust.
Haiglajuhile arusaamatul põhjusel vähendas ka sotsiaalkindlustusamet Jõgeva haiglalt ostetava rehabilitatsiooniteenuse mahtu: kui möödunud aastal saadi seda teenust osutada 800 000 krooni eest, siis tänavuse lepingu maht on vaid 414 000 krooni. Eriti arusaamatu on see samm seetõttu, et üleriigilises plaanis rehabilitatsiooniteenuse lepingute maht kasvas.
“Patsiendid on nüüd meie peale pahased, kuna rehabilitatsiooniplaani koostamise järjekorrad on väga pikaks veninud, ilma plaanita ei saa neile aga puuet määrata ega saa nad ka kasutada neile seadusega ette nähtud tasuta rehabilitatsiooniteenuseid,” ütles Peep Põdder. “Meil võimsust oleks, raha aga paraku mitte.”
Niisiis ei seisa Jõgeva haiglal ees just kerge aasta. Möödunud aastale tagasi vaadates leidis aga Sihtasutuse Jõgeva Haigla nõukogu esimees, Jõgeva maavanema nõunik Vahur Kukk, et sihtasutuse juhatus on paremate teenimisvõimaluste leidmisel ja kulude kokkuhoidmisel kiiduväärset tööd teinud.
“Eriti tänuväärne on olnud juhatuse töö tegevuslubade taotlemisel, tänu millele saadi muuhulgas taastada kirurgiaosakond,” ütles Vahur Kukk. “Hea on ka see, et töötajatel osatakse tööisu alal hoida, kasvõi näiteks neile jõulupreemiat makstes.”
RIINA MÄGI
