2005. aastal kasvas hambaravi hüvitise taotlejate arv võrreldes 2004. aastaga 32%. 2006. aasta I poolaasta näitab aga taotlejate arvu vähenemist. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on neid koguni 20% vähem ja see on toonud kaasa hambaravi hüvitise eelarve ligi üheksa miljoni kroonise alatäitmise.
Hambaravi hüvitiste väljamaksetest moodustavad keskmiselt 94% kuni 150 krooni suuruses määras vähemalt 19-aastastele makstavad hüvitised; 3% kuni 450 kroonises määras rasedale makstavad hambaravihüvitised; ülejäänud 3% jaguneb kuni 300-kroonises määras alla ühe aasta vanuse lapse emale ja suurenenud hambaravi vajadusega isikutele makstavale hüvitisele.
Hambaproteeside hüvitise taotlejate arv on jäänud üldjoontes samale tasemele 2005. aasta I poolaastaga, vähenedes vaid 1% võrra.
Vanaduspensionäridele 2000 krooni suuruse ja kord kolme aasta jooksul makstava hambaproteeside hüvitise taotlejatest keskmiselt 75% eelistab arsti kaudu hüvitise taotlemist (st inimene maksab arstile proteeside eest kohe hüvitise määra võrra vähem); 25% taotleb hüvitist haigekassast tagantjärele (st inimene maksab proteeside eest arstile kogu summa ja hiljem esitab haigekassale taotluse hüvitise saamiseks).
Võrreldes hambaravi hüvitise saanute arvu selle saamiseks õigustatud inimeste arvuga, on hüvitise kasutamise näitajad võrdlemisi madalad. Hambaravi hüvitise saajaid on 2003.?2005. a keskmiselt 20% ning hambaproteesihüvitise juhtusid keskmiselt 10% õigustatud inimeste arvu kohta.
Hambaravi hüvitiste kohta vaata http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/hambaravi/
Anne Osvet,
haigekassa avalike suhete juht
