Uudis, et kõigepealt tuleb piimatooted ise välja osta, tuli nagu välk selgest taevast, sest eelarve alusel elavatel asutustel tuleb III kvartalis kiiresti leida kümneid tuhandeid kroone, mida aga eelarves ei ole. Tänavu kulutatud raha makstakse tagasi peaaegu poole aasta pärast, see on ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 30. aprillini 2005. Tasuta piimasaaduste ostmiseks kulutatud raha tuleb nii Euroopa Liidult kui ka Eesti riigilt.
Samal ajal laiendati tasuta koolipiima saajate hulka. Sel neljapäeval kinnitatud määruse alusel võivad tasuta koolipiima taotleda peale algklasside õpilaste ja lasteaialaste veel põhikooli- ning ka gümnaasiumiõpilased.
Omavalitsused otsivad raha
“Kolme kuu peale kokku oleks meil vaja 75 000 krooni. Praegu seda raha ei ole, tuleb hakata otsima,” ütles Palamuse vallavanem Urmas Astel.
“Meil on kahe kooli peale 300 õpilast, kuid vajaminevat raha koolide eelarves pole,” konstateeris ka Saduküla Põhikooli ja Puurmani Keskkooli direktor Raivo Põldaru.
Jõgeva linnavalitsuse haridustöö peaspetsialist Erki Teder rääkis, et linna lasteaaedades ja koolides sööb iga päev sooja lõunat kokku kuni 1400 last ja neil kõigil on õigus saada tasuta piimatooteid. Aasta viimase kolme kuu peale võib piimatoodete peale kuluda kuni 100 000 krooni, kuid praegu veel ei teata, kust seda vaba raha leida.
“Esialgu vaatavad asutused, kas nende eelarves on vaba raha ja kas sellest piisab. Siis hakkab küsimusega tegelema linnavalitsus. Tegelikult on seis päris raske,” märkis Erki Teder.
Samas pole paljud ametnikud veel arugi saanud, mis toimuma hakkab. Nii ütles Põltsamaa linna haridus- ja kultuurinõunik Andrei Atskasov, et uus koolipiimatoetuste väljamaksmise kord tekitab kindlasti probleeme. “Kuna muudatused alles tulid, siis tuleb seda arutada,” lisas ta.
Segavad jogurtisse moosi
Euroopa Liidu korra järgi ei saa õpilastele pakkuda tasuta maitsestatud jogurtit ja keefiri.
Sortimendi valik läks kehvemaks, sest enam ei saa lastele pakkuda maitsestatud jogurtit. Ainult piima, maitsestamata jogurti või hapupiima valiku puhul võidakse jääda piima juurde.
“Kui piima hakatakse ikka nii suurtes kogustes jagama, siis võib tekkida oht, et seda ei jõuta ära juua. Hakatakse raiskama ning see ei süvenda kindlasti lastes austust toidu vastu. Pealegi võib eeldada, et paljudel lastel puuduvad piimajoomise harjumused. Me oleme palunud koolidel ja lasteaedadel välja selgitada, kui palju on neid lapsi, kes üldse sooviksid piima juua,” lausus Erki Teder.
Torma vallavanem Riina Kull oli aga seisukohal, et midagi hullu ei ole. Just mõtteviisi muutmine on kõige raskem.
“Kõigil on vabad käed. Ega ei pea võtma tasuta piimasaadusi, kui ei taheta. Tasuta piima anname ikka söögi juurde, mitte nii, nagu mujal maailmas, kus koolides on isegi piimajoogi automaadid,” kõneles Kull. “Midagi ei ole katki, sest maitsestamata jogurtile saab ise moosi sisse segada,” märkis Torma vallavanem.
Kui vana korra kohaselt taotlesid toetust omavalitsused, siis nüüd võivad seda teha veel lasteasutused, neid esindavad isikud või piimatoodete pakkujad.
Koolipiimatoetuste taotlejad peavad aga enne 1. oktoobrit taotlema PRIAlt heakskiitu. PRIA pressinõuniku Heli Raametsa andmetel oli neljapäeva õhtuks koolipiimatoetuse heakskiidutaotluse esitanud 16 taotlejat.
PRIAlt heakskiidu saanud taotlejatel on 1. oktoobrist alates võimalik pakkuda lastele piima, hapupiima või maitsestamata jogurtit. Taotlejatel tuleb lastele pakutavate piimatoodete eest esialgu ise tasuda.
RAIVO SIHVER