Nagu ka see, et nende suurim saavutus eelmisel aastal oli pensionitõus, mida ootas suur hulk tänulikke inimesi.
Siiski seadis Ansipi valitsus oma 2005. aasta teise poole tegevusplaani ka mõned ettevõtlust toetavad eesmärgid. Need olid näiteks maksuerisuste väljatöötamine laevandussektoris laevandusettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks, mis sisuliselt tähendas Tallinki upitamist. Samuti arengufondi seaduse väljatöötamine, mis nõuab kindlasti ühiskonnas arutamist, kuid mitte lihtsalt valitsuse sekkumist investeerimispankade ja riskikapitalistide turusegmenti ning poliitilise juhtimise all raha jagamist. Seni tähendab see raha eraldamist mingile õigusbüroole ?asutamisega seonduvateks konsultatsioonideks?. Kavas oli ka uue ettevõtluspoliitika strateegiadokumendi väljatöötamine järgmiseks kuueks aastaks, seda plaaniti olukorras, kus eelmise elluviimist pole veel avalikult analüüsitud.
Ühtki neist kolmest lubadusest ei täidetud õigeaegselt. Küll aga jätkus valitsusel aega ja jõudu, et pidurdada maksulangust – eelmise valitsuse ajal seadustatud tulumaksu alanemine kahe protsendi võrra asendati üheprotsendilise alanemisega. Selle sammuga riivas valitsus suure osa ettevõtjate ja palgasaajate õigustatud ootust, kuna maksumuutus toimus väga väikese etteteatamisajaga ning ilmselt oli osa inimesi jõudnud toona kehtiva seaduse järgi teha olulisi majanduslikke otsuseid.
Opositsioonierakondade eelnõusid lükatakse tagasi reeglina kahel põhjusel. Esiteks nimetatakse opositsiooni eelnõu maksumust ebarealistlikuks, või on see sootuks jäänud välja arvutamata. Vahel aktsepteerib valitsus probleemi olemasolu, kuid lubab selle lahendamiseks esineda ?lähiajal? oma ettepanekuga. Mõlemat kli?eed on Ansipi valitsus korduvalt kasutanud.
Kuna valitsus tegeleb täna põletavate küsimustega nagu Eesti Raudtee taasriigistamine, siis ilmselt jääb väikeste ja praktiliste probleemidega tegelemine opositsiooni pärusmaaks.
Riigikogu selle aasta esimesel tööpäeval andis Res Publica fraktsioon menetlusse Riigilõivu seaduse muutmise eelnõu. Meie eesmärk on, et enam ei maksustataks riigilõivuga kodumaise ettevõtja ega ka välismaa äriühingu filiaali äriregistrisse kandmist ega sealt kustutamist. Teisisõnu: kui jätta kõrvale osaühingu osakapitali või aktsiaseltsi aktsiakapitali nõuded ja notarikulud, oleks ettevõtte asutamine peaaegu tasuta.
Eesti elanike ettevõtlikkust ja majanduskeskkonna atraktiivsust tuleb soodustada, sest vaid see loob aluse majanduse jätkusuutlikule arengule. Riigile on kasulik kõrvaldada ettevõtlusega alustamist takistavad barjäärid ja liigne bürokraatia. Miks? Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt 2004. aastal tehtud uuringu kohaselt on algkapitali vähesus ettevõtlusega alustamisel enim nimetatud takistus. Täna on äriregistrisse kandmise riigilõiv äriühingu asutamisega kohustuslikult kaasnev kulu, milleks vajalik raha tuleb maksta kohe kõigil, kes uut äriühingut registrisse kanda soovivad.
Riigil oleks mõistlik loobuda riigilõivu võtmisest uue äriühingu või FIE äriregistrisse kandmise eest, sest tegutsema asuv ettevõtja hakkab edaspidi riigile niikuinii makse tasuma ning registrisse kandmise riigilõiv on selles valguses pigem ebaotstarbekas ettevõtluse alustamist raskendav barjäär kui oluline tuluallikas.
Teine põhjendus on see, et kande tegemise eest kohtu juures peetavatesse registritesse kogutavad riigilõivud ületavad mitmekordselt kulutusi, mida riik reaalselt teeb nende registrite pidamiseks. Arvestades ka seda, et riigieelarve tulud laekuvad hästi, on praegu õige aeg vähendada registritoimingutelt võetavaid lõive. Nii teemegi muudatusettepaneku, mille heakskiitmisel ei maksustata riigilõivuga ettevõtja ega välismaa äriühingu filiaali äriregistrisse kandmist. Kustutamine on riigilõivuvaba ka praegu.
Äriseadustiku kohaselt tähendab ?ettevõtja? nii äriühinguid kui ka füüsilisest isikust ettevõtjaid. Täna on nõutavad riigilõivumäärad vahemikus 500-40 000 krooni. Meie seadusmuudatuse vastuvõtmisel vabaneks ettevõtte asutaja riigilõivu maksmise kohustusest, mille tulemusena suureneks ettevõtluskeskkonna atraktiivsus ja kasvaks ettevõtjate aktiivsus.
Eelnõu toob kaasa ka riigi tulu vähenemise ettevõtjate registrisse kandmise riigilõivude võrra. Sellegipoolest on riigil saamata jääv tulu vaid tagasihoidlik osa lõivudest, mida riik täna kohtulike registrite pidamisega seoses kogub. Ainuüksi kinnistusraamatu ja äriregistri toimingute eest laekub üle kuue korra rohkem riigilõive, kui läheb maksma nende registrite pidamine.
Sven Sester,
Riigikogu majanduskomisjoni aseesimees
Res Publica
