Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) korraldas Tartus Atlantise konverentsikeskuses seminari, kus tutvustas Eestis 1. maist käivituvat turukorraldus- ning ka teisi toetuste süsteeme.
Seminari viis läbi PRIA peadirektor Mati Kermas. Tervituskõnega esines põllumajandusminister Ester Tuiksoo.
Koostöö välisekspertidega
PHARE projekti “Turukorraldussüsteemide arendamine” ELi poolne projektijuht Robert Stunt pidas lõppenud projekti edukaks. Projekt käivitati 2002. aasta 24. septembril. Tol ajal ei teatud Robert Stunti sõnul veel Eestis, kuidas turukorraldusmeetmeid rakendada, kuid kaks aastat hiljem ollakse PRIAs selleks valmis.
“Välisekspertide ja PRIA ametnike koostöö on olnud hea ja kindlasti jätkub see tulevaste kolleegide vahel ELis tihedalt,” märkis ta.
Projekti lõppdaatumiks märgiti 23. aprill 2004. Kogumahuks oli 2 miljonit eurot ehk 31 miljonit krooni, millest Euroopa Liit tasus 24 miljonit ja Eesti riik 7 miljonit krooni. Laboriseadmete, arvuti riist- ja tarkvara ning muu vajaliku muretsemiseks kulus 22 miljonit krooni ja nõuannetele ning koolitustele 9 miljonit krooni.
Põllumeestele stabiilsed hinnad
PRIA pressinõuniku Heli Raametsa andmetel nõustati ja koolitati projekti partnerriikide Hollandi, Taani, Soome ja Suurbritannia ekspertide poolt PRIA ja Eesti Põllumajandusministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti, Veterinaar- ja Toiduameti ning Põllumajandusuuringute Keskuse ametnikke erinevate EL-i põllumajandussaaduste turukorraldusmeetmete ettevalmistamisel.
ELiga ühinedes on turukorralduse raames võimalik põllumajandustootjatele stabiilsete hindade tagamiseks rakendada piimatoodete ja teravilja sekkumiskokkuostu, liha, või ja koore eraladustamist ning piimatoodete kasutamistoetusi.
Põllumajandussaaduste ja -toodete ekspordil või impordil Euroopa Liitu mittekuuluvatesse riikidesse tuleb taotleda PRIAst litsents.
Eestlased võivad saada eksporditoetusi
Põllumajandustoodete eksportimisel väljapoole ELi hakatakse teatud toodete puhul maksma eksporditoetust.
“Eestis käivituv turukorraldussüsteem on ülimalt mahukas ja ülimalt keeruline. Erinevaid regulatsioone on tuhandeid ja lehekülgede järgi kindlasti mitukümmend tuhat. Euroopa eraldas meile selleks raha, et saaksime oma süsteemi üles ehitada, seda nii töötajate kui ka infotehnoloogilise poole pealt lähtudes,” teatas PRIA peadirektor Mati Kermas.
Põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai rääkis, et Eesti rakendab ELi täisliikmeks saades ühtset põllumajanduspoliitikat, mis erineb senisest põllumajanduspoliitikast nii oma mõju ulatuse kui ka meetmete komplekssuse poolest.
“Lihtsustades võiks seda iseloomustada kui muutust ellujäämispoliitikast suunatud arengupoliitikaks,” nentis ta.
PRIA peadirektori asetäitja Katrin Noorkõiv tutvustas tänavu makstavaid riiklikke toetusi: põllumajandusloomade aretustoetust, piimalehma kasvatamise toetust ja koolipiimatoetust.
ELi otsetoetusteks on ühtne pindalatoetus, millele lisanduvad maksed põllukultuuride, sertifitseeritud seemne ja loomade kasvatamise eest.
Maaelu arengukava (MAK) raames makstakse põllumajanduslikku keskkonnatoetust, ebasoodsate piirkondade toetust, elatustalude kohanemise toetust ja nõuetega vastavusse viimise ehk lihtsamalt sõnnikumajanduse korrastamise toetust. Viimast makstakse koos ühtse pindalatoetusega.
Riikliku arengukava (RAK) raames toetatakse investeeringuid põllumajandustootmisse, põllumajandussaaduste töötlemist, majandustegevuse mitmekesistamist, külade taastamist ja arendamist, nõuande ja teabelevi teenuseid ja integreeritud maaparandust.
RAKist toetatakse ka kalandust ning kalalaevastiku moderniseerimist ja uuendamist.
1. maist rakenduvatest turukorraldusmeetmetest andis ülevaate PRIA kaubandustoodete büroo spetsialist Sander Pedaja. Liitumisjärgselt rakenduvatest põllumajandustoodete turukorraldusmeetmetest rääkis PRIA toetuste osakonna juhataja Tõnis Erm.
RAIVO SIHVER
