Aastaid opositsioonis olles osutasin korduvalt, et maksumaksja raha jagamisel ei hoolita inimeste heaolust ja elujärje parandamisest. Täna võin südamerahuga öelda, et äsja riigikogule üle antud eelarvest võidavad enamasti kõik. Võidavad maapiirkonnad ja omavalitsused. Kasusaajate seast leiame lapsed, perekonnad,töölkäijad ning eakad. Enam märgatakse ka teadus- ja haridusvaldkondi.
Esmalt avaliku sektori palgatõusudest. Mäletatavasti oli õpetajate miinimumpalk veel neli aastat tagasi vaid 800 eurot. Tänane valitsus on õpetajate palka tõstnud igal aastal paar korda, mille tulemusena jõuab õpetajate alampalk järgmisel aastal 1250 ning keskmine palk koguni 1500 euroni, mis on ligemale 60protsendiline kasv.
Keskerakond on eesmärgiks seadnud, et lasteaiaõpetaja saaks kooliõpetajaga võrdset palka. Nii toetamegi tuleval aastal kohalikke omavalitsusi 15 miljoni euroga, et lasteaiaõpetaja palgamiinimum oleks 90 protsenti kooliõpetaja omast ning magistrikraadiga lasteaiaõpetaja saaks kooliõpetajaga võrdset alampalka. Aastaid tähelepanuta jäetud kõrgharidusega kultuuritöötajate alampalk tõuseb samuti 1250 euroni.
Jõuame lähemale Euroopale
Aastaid palgatõusu oodanud päästjate põhipalk kasvab 20 protsenti, millele lisandub 11protsendiline tasu öötöö ja pühade ajal töötamise eest. Patrullpolitseinike ja piirivalvurite palk hakkab olema vähemalt 1280 eurot pluss regioonitasud. Kuna IKT spetsialistide palk riigisektoris on aastaid erasektorist jäänud maha, ootab siin eest lausa 20protsendiline palgakasv. Samamoodi tõusevad sotsiaalhoolekande spetsialistide, veterinaaride ja paljude teiste elukutsete töötajate sissetulekud. Tegevväelaste keskmise palgataseme viime tuleval aastal 30 protsenti Eesti keskmisest ülespoole. Aastatepikkune palgatõusu ootamine ongi meist, kunagisest Balti tiigrist teinud paigalseisja. Loodetavasti on sellel viimaks lõpp.
Vanaduspension kasvab edasi. Kui tänavu aprillis tõusis see 447 euroni, siis tuleva aasta aprillis kasvab see 34 euro võrra ehk 481 euroni. Mõistagi on see väga oluline kasv, ent Euroopa tasemele saame lähemale ikkagi alles peale seda, kui Keskerakond teeb valimisvõidu korral teoks 100eurose erakorralise pensionitõusu lubaduse, nagu seisab meie platvormis. Kui Keskerakond poleks kümme aastat tagasi võimul olles erakorralist pensionitõusu läbi viinud, siis oleksid tänased eakad tunduvalt kehvemas olukorras. Selle eest olen ma ise alati seisnud, et oma elutöö teinud inimesi väärtustataks. Ma ei liialda, kui ütlen, et oravate suured pensionitõstmise lubadused on päädinud kas nende külmutamisega või siis lubatust poole väiksema tõusuga.
Tuleva aasta jaanuarist on esimese ja teise lapse toetus 60 eurot kuus. Kolmelapselist peret toetab riik järgmisest aastast igakuiselt tervelt 520 euroga. Meie erakonna valimisplatvormis on aga kindel lubadus tõsta kahe esimese lapse toetus 100 euroni kuus. Ma siiski meenutaksin, et veel neli aastat tagasi oli see toetus seisnud 19 euro tasemel, ning seda juba viimased 10 aastat.
Viimase paari-kolme aastaga oleme tunduvalt edasi liikunud vähenenud ja puuduva töövõimega inimeste elujärje parandamisel, kuid see ei tähenda, et töö selles osas kuidagi lõppeda võiks. Rõõmustan, et järgmise aasta riigieelarve näeb ette sotsiaaltöötajate sissetulekute tõusu keskmiselt 12 protsendi võrra. See ülimalt raske töö peab leidma rohkem tunnustust. Algust oleme teinud ka omastehooldajate probleemide lahendamisega. Seejuures oleme võtnud suuna koduõenduse teenuse arendamisse, et haiged ja vanad inimesed saaksid võimalikult kaua oma kodus hakkama ning vajadusel ka meditsiinilist abi.
Tasuta transport sai teoks
Järgmise aasta riigieelarves saab haigekassa juurde 180 miljonit eurot, mis võimaldab leevendada ravijärjekordi. Tänu tervishoiu rahastamise reformile, on Eesti Haigekassa eelarve miinusest välja rabelenud. Olukord paraneb järk-järgult, kuid aastate jooksu tekitatud august pole sootuks lihtne välja ronida. Patsientidelt tulnud tagasiside näitab, et retseptiravimite täiendava hüvitise saamisega suure ravimivajadusega inimestele ollakse rahul. Tänaseks on enam kui 80 000 inimest saanud vajalikud ravimid soodsamalt ja 170 000 inimest riigi toel soodsamat hambaravi, mis jätkub ka edaspidi.
Kui ma nelja aasta eest riigikogu valimiste eel rääkisin Keskerakonna soovist luua ka maakondades sarnaselt pealinnaga tasuta transport, siis keegi seda ei uskunud. Öeldi, et see on ebareaalne valimislubadus, mida ei täideta iialgi. Ometi sai see juulis teoks ning inimesed on rohkem rahul, kui me eal oodata oskasime. Siit on nüüd võimalik vaid edasi minna ning teha toimiv süsteem veelgi paremaks.
Kui tänavuseks andis valitsus dotatsiooni ja piletiraha kompenseerimiseks 33 miljoni eurot, siis tulevaks aastaks on selleks ette nähtud kümme miljonit eurot enam. Selle rahaga on kavas tihendada seniseid liine ning avada ka uusi. See raha on riigieelarve strateegiaga neljaks aastaks paika pandud. Maanteeameti avaldatud statistikast selgus, et võrreldes möödunud aasta augustiga, on sellel aastal kõigis tasuta ühistranspordiga maakondades sõitjate arv 33 protsenti kasvanud. Suurimat arengut on näidanud sealjuures Ida-Virumaa, kus tehtud sõitude arv kasvas juulis 92 ning augustis 71 protsenti, Jõgevamaal aga 63 protsenti.
Siit võidavad ka omavalitsused, sest tasuta transport annab tagasi laste koolibussidele kulunud summad. Olgu veel nimetatud, et kohalikud omavalitsused saavad ca 2,2 miljardit ehk tänavusega võrreldes umbes viis protsenti raha rohkem. Põllumeestele jätkame üleminekutoetuste maksmist ning palgatõusu osaliseks saavad veterinaarid.
Opositsioon ütleb, et see on „ jõuluvana eelarve“. Ongi, aga selleks ju makse kogutaksegi, et see hiljem rahvale solidaarsemalt teenuste ja palkade näol tagasi anda ja sellega ühiskonnas ebavõrdsust vähendada.
MARIKA TUUS-LAUL, riigikogu sotsiaalkomisjoni liige, Keskerakond
