Laidinen osales metsandustöötajate kutsevõistlustel esimest korda. “Soovitati minna, et mine proovi. Algul ei tahtnud eriti, arvasin et on tugevamaid mehi, kes võistelda võiksid. Aga mind räägiti ikkagi pehmeks. Algul oli meil oma Kagu regiooni võistlus. Seal sain teise koha. Siis saingi edasi üle-eestilisele jõukatsumisele,? rääkis Eino Laidinen.
Noore metsa hooldaja tiitlile kandideeris üle-eestilisel metsatöötajate kutsevõistlusel 23 metsameest. Võistlus toimus kolmes osas. Esimeseks osaks oli metsa hindamine ehk väljaraie. Välja oli valitud 100 puud, tuli otsustada, mis tuleb maha raiuda ja mis jääb kasvama. Teiseks ülesandeks oli võsasae kettavahetus. Kolmas osa võistlusest oli täpsuslõikamine. Kahe noore 15 sentimeetri pikkuse kuuse ümber oli pandud kümme kaigast. Kaks ära märgitud kaigast tuli 15-20 sentimeetri kõrguselt maha lõigata nii, et puid ei vigastaks.
Paar kuud treeninguteks
Võistlusteks ettevalmistumine ja treenimine võttis kokku aega paar kuud. ?Algul kulus mul näiteks kettavahetusele 45 sekundit. Selleks, et võistlustele pääseda, oli vaja suuta seda teha vähemalt 20 sekundiga. Pärast 2-3 päeva harjutamist sain ajaks juba 16-18 sekundit,? meenutas Laidinen.
Tema sõnul kujunes võistlus, kus osaleks kokku üle 500 inimese, suureks metsameeste peoks, kus oli ka palju meelelahutuslikku. Pikknurme metskonnast osales peale Laidineni veel kolm töötajat.
Metsamehe ametit peab Eino Laidinen alates 1991. aastast, kui lagunes Saadjärve kolhoos, kus ta autojuhina töötas. Seejärel asus ta tööle kodule kõige lähemas Kursi metskonnas. Algul pidas ta raietöölise ametit, seejärel oli metsavaht ja metsnik.
Kursi metskond ühendati hiljem Pikknurme metskonnaga, nii asus mees tööle Pikknurme metskonda. Algul oli ta seal ametis metsnikuna, aga pärast suuremat koondamist peab taas raietöölise ametit.
Teeb metsas kõiki töid
?Teen metsas praktiliselt kõiki töid, alates istutamisest kuni raiumiseni, sinna vahele jääb metsa kluppimine ja kultuuride hooldus,? rääkis Laidinen. Kevadel hakkab varakult peale istutustöö, pärast seda tuleb kohe kluppimine ehk metsa hindamine. Kevadel, kui jääb aega üle, tehakse ka valgustusraiet. Valgustusraie tähendab seda, et tuleb kultiveerida kasvama puu liik, mis on istutatud, sellele tuleb valgust juurde anda. Kõrvalt tuleb puud maha võtta ja väärispuud jätta kasvama. Hetkel tehakse metsas valgustusraiet ja kohe hakkab pihta kultuurihooldus. Kultuuride hooldus on selline töö, et enne sügist tuleb hein noore kuuse ümbert ära sõtkuda. Kui talvel tuleb suur lumi maha, võib hein muidu noore puu ära lämmatada. Laidineni sõnul on töö üsna vastutusrikas, tehtud viga metsas võib mõjutada veel järgmisi põlvkondi. Mees on lõpetanud metsavahi kursused Räpinas ja tema sõnul on raietöös metsavahi ja metsnikuna omandatud kogemused väga suureks abiks.
Praegu on metsamehe tööpiirkonnaks endise Kursi metskonna piirkonna alad, mida Eino Laidinen tunneb nagu oma viit sõrme. Juhendava metsnikuga tekib vahel väikesi sõnavahetusi, kuid need on alati suudetud ära lahendada. Laidineni sõnul saavad metsamehed üksteisest hästi aru, seda tööd hingega tegijate vahel suuri konflikte ei teki, vaid valitseb usaldus, mis on väga oluline.
Eino Laidineni tööpäev algab tegelikult juba eelmisel õhtul. Metsnik käib tema juurest läbi, ütleb, mis tööd on vaja teha, lepitakse kokku metsamineku aeg. ?Lähen hommikul varem, juba kella seitsme ajal metsa. Metsnik tuleb sinna, vaatab töö üle, lisab näpunäiteid,? rääkis Laidinen.
Töö kui hobi
Eino Laidineni sõnul on aga metsamehe töö talle juba pigem hobi. See töö juba iseenesest pakub rahuldust. ?Mets rahustab inimest ja annab jõudu. Kui sügisel ikka näed, kuidas hane- või kureparv üle lendab, istud ja kuulad seda vaikust ja naudid sügist, on see fantastiline tunne,? rääkis metsamees. ?Vabal ajal laupäeval ja pühapäeval olen ikka metsas. Lemmiktegevuseks on seente korjamine, kuigi ma ise seeni ei söö,? tunnistas ta.
?Kui lähen hommikul metsa ja mulle töö ei istu, tulen tagasi. Järgmine päev teen siis tööd pikemalt. See on austus metsa vastu. Ei ole mõtet teha ükskõik kuidas, ainult raha pärast. See on rohkem tunnetuse küsimus, et metsale mitte liiga teha,? rääkis Eino. Selline töössesuhtumine on tema sõnul metsameeste juures tavaline.
Oma töö tulemust ei näe raietööline kohe, vaid alles paari-kolme aasta pärast. Selle aja möödudes käib Eino Laidinen uuesti need kohad läbi, kus valgustusraiet tehtud sai, ja vaatab, kuidas mets on kasvama läinud ? kas ei ole liiga hõredaks raiutud ega liiga palju puid kasvama jäetud.
Saar, tamm ja pihlakas
?Kliima soojenemisega on metsadesse tulnud uued puuliigid, näiteks tamm. Möödunud aastal tegin raietöid 50 hektaril, iga tüki pindala oli umbes 4,5 hektarit ja igal tükil oli umbes kaks-kolm tamme. Juurde on tulnud veel saar ja pihlakas. Saar ei ole küll uus puuliik, aga see kasvab nüüd tihedalt ja seda tärkab hästi palju,? rääkis Eino Laidinen.
Metsas töötades on Eino Laidinen kohanud väga paljusid metsloomi, alates mägrast ja lõpetades ilvesega. Samuti käib ta meeleldi matkamas. Ta on käinud nii Puurmani matkarajal kui ka igal aastal kuskil Lõuna-Eestis.
RMK metsaradu mööda käies tutvub mees ka teistes metskondades tehtuga. ?Vaatan teiste metskondade metsa, et kuidas seal on tööd tehtud,? ütles Laidinen. Teiseks hobiks on Eino Laidinile autoga sõitmine ja reisimine, väljasõidud kodust kaugemale.
Vaba aeg kulub tal peamiselt perekonnale. Kodus on pooleteiseaastane tütar, oktoobris on perre juurdekasvu oodata. Eino Laidinen tegeleb meeleldi väikese tütrega, mängib temaga, kui abikaasal parajasti mõni muu suurem töö käsil on. Tal on ka eelmisest abielust kaks last.
EVA KLAAS
