Põllumajandusministeeriumil tulnuks pressiteates tunnistada, et Eesti huve ei õnnestunud selle eelnõuga kaitsta. Traditsiooniliste toorainete viinatootjamaad ei saavutanud sellist eesmärki, mille on endale kätte võidelnud näiteks Vahemerepiirkonna veinitootjad veinitootmises või teiste kangete alkoholide tootjad.
Turule lastakse ka viinamarjakasvatajad
Põllumajandusminister Ester Tuiksoo kuulutas veel möödunud talvel, kuidas ta võitleb Eesti tootjate eest, et vodkat saaks Euroopa Liidus toota vaid traditsiooniliselt kartulist ja teraviljast. Kogu see arutelu käib Euroopas hetkel piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise määruse ümber, millega muuhulgas ?viinale” otsitakse sobivat definitsiooni.
Euroopa Liidu Ministrite Nõukogus saavutatud kompromissi sisu on tänaseks aga see, et kui viin pole toodetud teraviljast, kartulist või suhkrupeedi melassist, tuleb etiketil lisaks ära mainida vaid tooraine. Nii lastakse tegelikult vodkaturule ka prantsuse viinamarjakasvatajad ning Lõuna- ja Kesk-Euroopa puuviljakasvatajad, ilma et viimased peaksid tegema täiendavaid kulutusi reklaamile või turustamisele.
Valdav osa kangeid alkohoolseid jooke, s.h. piiritusjooke on seotud oma toorainega. Nüüd võib näiteks ploomidest valmistada nii slivovit?i kui ka viina, õuntest nii kalvadosi kui viina, kuid teraviljast saab endiselt ja üksnes viina toota. Määruse erisuse mõte oligi kaitsta viinaturgu teravilja- ja kartulikasvatajatele, kes selle joogi viina nimetuse alla tuntuks on teinud.
Jääb vaid üle loota, et Euroopa Parlament tuleb oma aruteludes tagasi Eesti riigi algse viinadefinitsiooni ettepaneku juurde. Eestile sobiliku kompromissi, mille järgi tohib viina toota üksnes teraviljast, kartulist ja suhkrupeedi melassist, on sõlminud ja heaks kiitnud näiteks nii Euroopa Parlamendi maaelu- ja põllumajanduskomisjon kui ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee.
Millegipärast on ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Viinaliit vait, kuigi rahuloluks pole mingit põhjust. Rahulolu tähendab seda, et Eestist kolib viinatootmine varsti lõunasse ja kohalik teraviljaturg kuivab kokku. Või on põllumajandusminister suutnud Eesti Toidu kampaania raames kõik mõjukamad huvigrupid, seltsid ja ühendused riigi vahenditega üles osta, nii et kadunud on ka Eesti elu edasiviiv kriitikameel.
Viin vaid teraviljast ja tärklisest
Me võime ju vaagida, et kanget alkoholi saab toota peaaegu mistahes põllumajanduslikust toorainest, kuid traditsiooniliselt on viina toodetud vaid teraviljast ja tärklisest. Hetkel on põhiküsimuseks turgude ümberjagamine Euroopas ja seni, kuni Eesti õunaveinitootjad pole oodatud veiniturul, ei tuleks vodkaturule lasta ka viinamarjakasvatajaid.
Käesolevast algatusest ei tuleks aru saada, nagu seisaksid traditsioonilised viinatootjad riigid piirituse tootmise vastu. Piiritust toodetakse ka puuviljadest ja maisist, mujal maailmas ka vahtramahlast ja sojaubadest, nii toiduks-tarbimiseks, kui ka tehnilisteks otstarveteks, kuid viinana on selle piiritusejoogi meile tuntuks teinud ja tarbijate usalduse võitnud just teravilja- ja kartulikasvatajad ning ümbertöötlejad.
Alar Oppar
Isamaa ja Res Publica Liit
