Teadlastele on tihtipeale ette heidetud, et nad vaid osutavad probleemidele, aga lahendusi ei paku. Seekord on lood teisiti ? keskkonnaministeeriumi eestvedamisel koostasid kümned teadlased ja visionäärid strateegia ?Säästev Eesti 21?, mille Riigikogu 14. septembril käesoleval aastal ka täies üksmeeles heaks kiitis.
Rahvaliidu nägemus Eesti tulevikust langeb täielikult kokku teadlaste ja visionääride strateegiasse kirjapandud arusaamaga, et Eesti vajab oma arengus mitmeid olulisi muutusi.
Eesti on unikaalne riik
Suurtes riikides tugineb jätkusuutlik areng majanduslikule heaolule, inimestega arvestamisele ja loodushoiule. Meie jaoks on ülioluline ka oma kultuuriruumi elujõulisuse säilitamine ja arendamine. Eesti keelt kõnelevate inimeste arv väheneb pidevalt ja võõrast kultuuride mõjukus Eestis kasvab. Neile ohtudele vastuseismiseks on meil vaja haritust, Eesti kultuuri kasutatavust rahvusvahelises suhtluses ja kultuuri uuenemisvõimet. Ja mingil juhul ei tohi unustada, et kultuuriruumi hoidmine tähendab väga tugevat panustamist regionaalsele arengule.
Ei ole saladus, et Eesti inimene on orienteeritud heaolu kiirele kasvule. Hiljuti avaldati uuring, mille kohaselt on suurele osale eestlastest esmatähtis oma majandusseisu parandamine. Kahtlemata peabki meie eesmärgiks olema majanduslikult jõukas, turvaline ja mitmekesiste võimalustega ühiskond. Sellises ühiskonnas on ka looduse väärtustamine iseenesestmõistetav. Nende eesmärkide saavutamisele on suunatud ökoloogline maksureform. Praegu on Eestis tööinimene maksustatud väga rängalt, looduse saastamine napilt ja kapital pea üldse mitte. Need rõhuasetused tuleb paika tõsta: tööinimene peab maksma vähem ja meie ühiste loodusvarade kulutajad enam. Sellega jääb üldine maksukoormus samaks, kuid inimese jaoks muutub toimetulemine lihtsamaks.
Loomulikult on võimalik suuri eesmärki lahendada vaid ühiskonnas, kus on väärtustatud nii eelnevate põlvkondade kui ka tänaste tegijate panused. Seega ei tohi kedagi kõrvale lükata, tulevastele põlvedele ehitatakse riiki üksmeelselt ja sihikindlalt. See eeldab sidusa ühiskonna olemasolu, kahjuks peame aga tõdema, et ühiskonna sidususe puudumine on muutunud meie arengu piduriks. Praegu on viimane aeg väga täpselt määratleda meie ühised pikemaajalised eesmärgid ja kokku leppida nende saavutamise teed. Teadlased on veendunud, et praegusel viisil edasi minna ei tohi.
Raha on rahva teener
Kõigepealt tuleb ringi teha riigieelarve koostamise põhimõtted. Teiste Euroopa Liidu riikide maksukoormus on 40-45% ja lisaks kasutavad nad vastavalt Maastrichti kriteeriumide pakutavatele võimalustele ka ca 2,5% ulatuses uuslaene.
Eestis tahetakse olla paavstist paavstlikum ning 33% maksukoormuse juures katta jooksvatest tuludest nii jooksvad kulud kui investeeringud. See on kui 125-kuupsentimeetrise tsikliga minna superbaikidega võidu ajama, kaotus on ette kindel. Investeeringunälg on Eestis aga igal pool, keskkonnasektori kõrval ka teedes, kutsehariduses, politsei, Päästeametis, tervishoius, teaduses jne.
Tegin Rahvaliidu kongressil üleskutse loobuda dogmaatilistest ja riigi arengule kahjulikest käsitlustest ning algatada arutelu paradigma sisuliseks muutmiseks: raha ja majandus peavad olema eesti rahva teenistuses. Vastasel korral ähvardab meid tõesti Euroopa Liidu ääremaaks jäämine koos kõigi sellest tulenevate ohtudega.
VILLU REILJAN
Rahvaliidu esimees, keskkonnaminister
