Hiljuti avaldas veterinaar- ja toiduameti teate, et Valgamaal Otepää vallas tegutseva OÜ Sanlind kõikide farmide munad võivad olla saastunud salmonellabakteriga. Need munad on söömiseks ohutud, kui neid kuumtöödelda. Uus võimalik saastumisoht puudutab OÜ Sanlind mune, mille „parim enne“ aeg jääb vahemikku 26. oktoobrist 2. novembrini. Need munad on märgistatud tootekoodiga 3EE16711.
Kaubandusvõrgust on saastunud munad kõrvaldatud. Pärast salmonelloosi diagnoosimist kahes OÜ Sanlind farmis võeti ettevõtte farmidest täiendavad proovid ning selle tulemusena selgus, et kõik selle ettevõtte munakanafarmid on saastunud salmonellabakteriga. Seetõttu keelati kõikide kanade ja munade viimine ettevõttest välja.
Veterinaar- ja toiduameti loomatervise, loomakaitse ja -söötade osakonna juhataja Harles Kaup lausus, et hetkel on OÜ Sanlind farmides käimas epidemioloogiline uuring, aga vastust küsimusele, miks ja kuidas need farmid nakkuse said, veel ei ole. Tema sõnul on olemas nakatumisoht ka teistes kanamune tootvates farmides, kus bioohutusnõuetest kinni ei peeta.
„Salmonellat on keskkonnas päris palju. Äärmiselt tähtis on kontrollida, kes farmi territooriumil liiguvad. Farmidesse sisenevad inimesed tuleb tingimata varustada kaitseriietusega, lisaks tuleb hoonetesse paigaldada desobarjäärid,“ märkis Kaup.
Linnufarmides toimunu võib mõjutada munade hinda
Mis võiks OÜst Sanlind edasi saada, ei osanud Harles Kaup öelda, sest selle ettevõtte kanad viiakse tapale. Kui kanaliha nõuetekohaselt kuumtöödelda, siis võib seda toiduks tarvitada. Eesti tapamajad ei taha siiski endale sellist riski võtta, seega viiakse linnud Poola.
Ettevõtte tühjaks jäävates farmides tegutsetakse vastavalt bakteritõrje eeskirjale. Harles Kaup ei välista võimalust, et salmonellabakteriga saastunud farme avastatakse veelgi ja nakkust on farmides avastatud ka varem. Küsimusele, miks veidi varem avastatud saastunud farmid avalikkuse tähelepanu ei pälvinud, vastas Harles Kaup, et siin on probleem ettevõtete mastaabis.
„OÜ Sanlind oli Eesti suuruselt teine munatootja. Kindlasti on Eestis toodetavaid kanamune lähikuudel oluliselt vähem kui siiani. Kas see põhjustab ka kanamunade hinnatõusu, seda on keeruline ennustada, sest Eesti ettevõtjad tegutsevad avatud EL turul ja suure tõenäosusega tuuakse ka mune Eestisse mujalt sisse. Kõige reaalsem on, et kanamune ostetakse lähinaabritelt. Kuid selline arvamus on hetkel kõigest spekulatsioon,“ sõnas Kaup.
Sulustveres tegutseva vutifarmi omanik Timmo Skobiej lausus, et salmonelloosi nakatumise oht pole üheski linnufarmis kunagi välistatud. Tema oma saja linnuga seda eriti ei pelga. Veterinaar- ja toiduamet on teda sellise ohu eest hoiatatud. „Ma ei lase praegu võõraid oma farmi territooriumile ning ka ise kasutan farmis käies kaitseriietust,“ kinnitas ta.
TOOMAS REINPÕLD
