Eesti 200 ridades kandideeriv Evelin Pärl: tahan tegeleda päris probleemidega

Uued tuuled Eesti poliitikamaastikul on nagu akna avamine veidi umbseks muutunud toas. Eesti 200 on mobiliseerinud hulga spetsialiste, kes varem pole poliitikas tegevad olnud.Jõgeval sündinud ja kasvanud Evelin Pärli nime leiab nende hulgast, kes kandideerivad uue erakonna ridades täiesti uute nägude seas.


Saame kõigepealt tuttavaks, räägi meile palun veidi, kes oled ja kust tuled?

Olen pärit lihtsast Jõgeva perest, kus peetakse lugu perekondlikest traditsioonidest, puhtast ja tervislikust toidust ning looduses viibitud hetkedest. Eredalt on meeles piknikud vanaemaga Endla rabas, paadisõidud ja kalapüük vanematega Peipsi järvel. Saak ei olnudki kõige olulisem, meelde on jäänud just need koos veedetud hetked ning emotsioonid. Need on momendid, mida ma ka enda kahele pojale tahan võimaldada. Käia mööda samu metsaradasid ning ujuda samas järvevees. Loodetavasti oskavad ka nemad seda siis tulevikus hinnata ja hoida. Mulle väga meeldib Jõgevamaal.

Mis puudutab haridusteed, siis tervis ja selle eest hoolitsemine on mind alati köitnud, sellepärast nautisin väga ka füsioteraapiaõpingud Tartus ja ülikooli kõrvalt töötasin puuetega laste laagrites, viisin läbi liikumistunde eakatele ning töötasin erakliinikus füsioterapeudina. Küll aga oli kihk maailma näha nii suur, et juba ülikooli lõpuaktusele järgmiseks päevaks oli võetud lennupilet teisele poole maakera. Viie aasta jooksul töötasin ja õppisin Prantsusmaal, Hispaanias, Inglismaal ja Austraalias. Isa kutsus mind tol ajal maailmaränduriks, aga peale kõiki uusi kogemusi tunnen ennast lõpuks ikkagi kõige paremini Eestis. Kuigi välismaal olles arvasin, et see on ainult ajutine koduigatsus, on see osutunud sügavaks vajaduseks olla võimalikult lähedal oma juurtele ja perekonnale. Eestisse naastes asusin tööle SEB pangas koolituste koordinaatorina ja olen konsultatsiooniettevõtte OREA kaasasutaja.

Mis Sind poliitikasse tõi, miks kandideerid ja kuidas tärkas huvi poliitika vastu?

Kui te oleks mulle viis kuud tagasi öelnud, et ma kandideerin riigikogu valimistel, oleks ma teid välja naernud. Otsus tuli eelkõige rahulolematusest– tundub, et meie poliitikute seas pühendatakse suurem osa ajast ja mõttejõust võitlusele selle üle, kes saab või jääb võimule. Kõige selle kõrval on tegelikud ja kriitilised probleemid tahaplaanile vajunud, mõned teemad on sootuks stagneerunud. Olen jõudnud oma elus nii kaugele, et kogemusi ja teadmisi on omandatud omajagu ja peale enda ja pere elu-oluga tegelemise vaatan laiemalt ühiskonnas ringi, tahan päriselt Eesti riigi heaks midagi ära teha. Tahan tegeleda päris probleemidega.

Eesti 200 on uus tegija Eesti poliitikamaastikul –milline on Sinu kogemus, n-ö sisevaade nende ridadest. Mis neid eristab teistest erakondadest?

 Karjääripoliitikuid selle erakonna liikmete seast naljalt ei leia, see mulle meeldis Eesti 200 puhul. Kõik on inimesed, kes on kahe jalaga maa peal ja väga hästi kursis igapäevaelu ja selle erinevate teemadega, loomulikult oma huvidest ja erialadest lähtuvalt. Eesti 200 on teistsugune– kaasatud on värsked kandidaadid ja tugevad oma ala spetsialistid, kes tahavad Eesti elu paremaks muuta. Kohati tunnen, et see on justkui idufirma, kus ei üritata olla teiste moodi ja kopeerida varem tehtut, vaid tegutsetakse targalt, efektiivselt ja professionaalselt. Eesti 200 liikmed ei karda vastu võtta ebapopulaarseid otsuseid, sest nad teavad, et pikas perspektiivis on see Eestile hädavajalik. Oleks vaja pikemat visiooni Eestile, mitte ühest valimistsüklist teise elamist. Palju on juba saavutatud, aga maailm meie ümber muutub kiiresti.

Mis teemad Sind enim kõnetavad, millised on Eesti 200 plaanid ja nägemus meie piirkonna jaoks?

 Kuna olen õpingute ja töö käigus puutunud kokku nii meditsiini kui ka majanduse tagatubadega, siis kõnetavad mind eriti teemad, mis puudutavad Eesti 200 programmi tervishoiu ja sotsiaalkaitse osa. Hetkel lõpetan EBSis magistriprogrammi, kus uurin oma lõputöö jaoks sotsiaalset ettevõtlust eakate hoolekandes. Selle kogemuse pinnalt leian, et piirkonna arengu jaoks oleks vaja luua töökohti, mida saaks soodustada näiteks sotsiaalvaldkonna ettevõtete arengu ning nende kvaliteedi parendamise kaudu.

Meie plaan hõlmab senisest enamate spetsialistide rakendamine meie piirkonnas, mis looks töökohti ja arenguvõimalusi kohalikele inimestele. Jõgeva kant vajaks kindlasti ka investeeringuid piirkonna taristu arengusse, et tagada väga head ühendused muude keskustega ning selles oleks kindlasti ka vaja koostööd teha teiste omavalitsustega. Ühtlasi peaks tugevdama Jõgeva- ja Tartumaa identiteeti, et see oleks atraktiivne nii noortele kui vanadele, nii sise- kui ka välisturistile – ilusatest kohtadest siin puudust pole!

Jõgeva- ja Tartumaa vajab pikka plaani ja ettevõtlikke noori seda ellu viima.

REKLAAMTEKST

blog comments powered by Disqus