1941. aasta sõjasuvel oli rindejoon 10. juuliks jõudnud Suure Emajõe jooneni. Sakslased aga ei kiirustanud ega üritanudki kohe Emajõge forsseerida. Selle asemel tungiti lääne poolt Võrtsjärve üle Viljandi Põltsamaani ning sealt edasi kiiluna läbi Puurmani ja Jõgeva Mustvee peale. 25. juuliks olid Saksa väed jõudnud Peipsi järveni.
Selle tulemusel jäid küllaltki suured Punaarmee väekoondised piiramisrõngasse Põhja-Tartumaal. Suurem osa neist langes sakslaste kätte vangi, kuid osa neist püüdis iga hinna eest “omade juurde” välja murda. Üks selline demoraliseerunud väekoondis jättis oma läbimurdeteel verise jälje Palamuse ümbrusse.
Teatele reageeriti hilinemisega
30. juuli varahommikul toodi Saksa sõjaväe komandantuuri Palamusel teade, et Kaiavere järve poolt läbi soode läheneb umbes 1500-meheline Punaarmee koondis. Kahjuks ei reageeritud sellele teatele kohe. Palamusel ning selle kõrval paiknevas Eerikvere külas oli siis ainult paarikümnemeheline Saksa armee dessant-väesalk, just eelmisel päeval oli sealt lahkunud suurem Saksa väeosa.
Juba teel Palamusele lasksid punaarmeelased Ehavere külas maha rahulikult põllul töötanud Annuka talu peremehe Oskar Roometi. Nad tahtsid jõuda Mõisamaa küla kaudu Palamuseni, kuid 10-15 metsavenda olid ahelikus maantee kraavis ning lõid punaväe esimese üksuse Luua poolt tagasi.
Seejärel suundusid punaarmeelased Eerikvere külla, kus toimunud lahingus Saksa väike väekoondis taganes. Seejärel hakkasid küla keskele jõudnud punaväelased süütama ettejuhtunud hooneid, sealjuures isegi heintega täidetud küüne. Kuiva ja kuuma ilma tõttu oli lühikese aja jooksul suur osa külast leekides. Põletati maha Kruusa, Reinu, Pihlaka ja Linnase talu hooned. Süüdati ka Kase talu elumaja, kuid see õnnestus kustutada. Tuleroaks langes ka Saare talu, mille nime on Oskar Luts kasutanud oma “Kevade” ühe peategelase Arno kodukohana.
Saare pererahvas pääses rukkisse
Saare talupidaja Elmar Saarmaa oli siis tulnud jalgrattaga Palamuselt, kuid punaarmeelased olid juba selleks ajaks külla jõudnud. Nähes oma taluhooneid leekides, oli ta veel hüüdnud: “Kus on mu naine ja lapsed?” Ta sai kohe kuuliga pihta, kuid oli hakanud Palamuse-Eerikvere maantee oja juures seljast võetud särgiga haava pesema. Selle tegevuse juures löödud ta aga täägiga surnuks.
Saare talu pererahva päästis naaberküla Kilbavere talupidaja Elmar Eerikson. Näinud punaarmeelasi mööda heinamaad Saare talu poole tulemas, juhatas ta pererahva esialgu ühe naabertalu keldrisse. Ise aga jäi keldri akna juurde valvama, mis väljas sünnib. Nähes, et sakslased taganevad, aitas ta naised ja lapsed keldrist välja. Nad roomasid mööda kartulivagusid ja pääsesid rukkisse.
Kruusa talu 27-aastane noorperenaine Herta Schasmin, üks laps süles ja kolm käekõrval, kellest kõige vanem 6-aastane, ning vanaperenaine jooksid väravast välja, kuid samas tulid ka punaväelased, kes jooksid neile järele. Hertal löödi selja tagant keha täägiga läbi, riivates ka süles olnud lapse jalga. Kolm juuresolnud poega ehmatasid ema surma nähes ja heitsid ema lähedale maha. Poisid tõsteti jalgupidi üles. Näinud, et nad on verised (ema verest) arvati, et nad on surnud, ja visati maha. Vanaperenaine, 77-aastane Leena, hakkas tapetud ema kõrvalt last sülle võtma. Samas viskas punaarmeelane tema pihta granaadi. Vanaperenaine sai surma.
Naabertalu Reinu perepoeg, 30-aastane Aleksander Varik, läks lahingukeerises oma talu keldrisse varjule. Hoone põlemisel tuli ta keldrist välja ning läks põleva aida eest päästma ketis olevat koera. Ta lasti koos koeraga põleva aida ette maha. Hiljem leiti ta sealt, juuksed olid mehe peas kõrbenud.
Halvatud mees põles majja
Naabruses asuva Pihlaka talu perenaine Anna-Loviisa Kivimäe oli oma kahe täisealise tütrega keldris varjul. Sealt tõid punaväelased nad välja, viisid heinamaale ja tapsid sadistlikult. Ka vanaperenaine tapeti. Mõrtsukatööd teinud punaväelase laskis maha kohale jõudnud Saksa sõdur. Samuti lõpetas ta hirmsates valudes karjuva tütarlapse piinad, kes ei oleks nagunii raskete haavade tõttu ellu jäänud.
Pihlaka talu lähedal oleva Linnase talu hooned panid punaväelased põlema taluelanike nähes, kes olid keldris varjul. Et keldril oli puulagi, mis läks põlema, tulid elanikud sealt välja. Punaarmee sõdurid ähvardasid kõiki tappa, kuid talus juhtus olema ka üks täitevkomitee naistöötaja, kes ütles sõduritele: “Miks te neid tapate, nad pole kellelegi kurja teinud.” Talupere jäetigi ellu, kuid hooned põlesid kõik maha. Ellu jäi ka talu 75-aastane vanaperemees August Saue, kes suri aga läbielatu tõttu mõne kuu pärast. Ta oli põlvili maas palunud tema peale püssiga sihtivaid sõdureid, et ta ellu jäetaks.
Eerikverest läksid punaväelased edasi Toovere küla poole, kus pandi möödaminnes põlema Helene Priksile kuuluva Papi talu hooned ning sealt edasi Toovere küla alguse juures ka Küti talu hooned. Toovere külas põletati veel maha väike maja, mis kuulus Aleksander Karule, kes oli vana ja halvatud ning põles majja sisse.
Süvalepa küla pääses
Teel Toovere poole tulistasid punaväelased Kärneri talu kuuseheki pihta, kuid õnneks oli sakslaste vastupanu Palamuse poolt nii tugev, et alevikku nad tungida ei suutnud.
Kodu-uurija Johannes Paju jutustuse järgi päästsid Süvalepa küla põletamisest ja veretööst paarkümmend kohalikku metsavenda, keda juhtis Vabadussõja aegne Sakala partisanide pataljoni veltveebel Meinhard Martinson. Olles ahelikus Künnapuu talu aias ja karjamaal lepikus, lõid nad tagasi üle lageda põllu Kruusa talu poolt peale tulevad punaväelased.
Veretööle Eerikveres tegi lõpu Jõgevalt kohale jõudnud Saksa tankiväeosa, kes ägedas lahingus venelased külast välja lõi.
Pärast Eerikvere külas toimunud lahingut käinud Palamuse ja ümberkaudsete külade elanikud kolmel päeval põldudel lebanud sõdurite surnukehi matmas. Punaväelasi olla langenud 300-400, sakslasi 21.
Noil traagilistel päevadel viibisin Eerikverest umbes 6-7 km kaugusel Patjala külas oma ema sünnitalus. Keskhommiku paiku torkas silma Palamuse poolt paistev suur suitsusammas. Mõni aeg hiljem sõitis külla Saksa väeüksus, mis võttis sisse lahingupositsioonid Palamuse suunas. Saksa ohvitser soovitas külaelanikel kas varjuda keldritesse või lahkuda külast, kuna võis karta metsa põgenenud punaväelaste rünnakut. Paari äreva tunni järele tuli sakslastele meid kõiki rahustav teade ning väeosa lahkus külast.
i
ARVI LIIVA
