Eesmärgiks on abivajajad tööle suunata

Põltsamaa vallavalitsuse sotsiaalosakonna töötajatel tuleb oma igapäevatöös kokku puutuda sarnaste probleemidega nagu teistes omavalitsusteski. Kõige probleemsemad abivajajad on alkoholi sõltuvusega ning elu iseseisvalt mitte korraldada suutvad inimesed.


„Hätta jäänud käivad meilt enamasti toimetulekutoetust taotlemas. Üldjuhul on neil pension olemas ja siis nad toimetulekutoetust ei saa. Toimetulekutoetust makstakse 150 eurot, rahvapensioni suuruseks on 189 eurot. Ühe või teise summaga peavad need inimesed hakkama saama,“ rääkis Põltsamaa vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Merike Sumla kõige keerulisematest klientidest. Lausa kodutuid inimesi, kes eluaset vajavad, ei ole enam aastaid olnud.

 Sotsiaaleluruume napib

„Meil on vallas ka mõned tühjad sotsiaalkorterid. Tegelikult tahetakse linna kortereid, aga neid ei ole pakkuda. Mitmed sotsiaalpinna peal elavad inimesed arvasid, et kui suur vald tekib, siis saavad nad kõik linna tulla. Tegelikult nii ei ole. Möödunud aasta alguses küsiti meilt sotsiaaleluruumi väga sageli. Adaveres on üks neljatoaline korter, kuhu annan tubasid ühe kaupa välja, aga see variant paljudele eluruumi vajajatele ei sobi,” selgitas Sumla.

Lustiveres on kümne toaga eluruum, kus tualettruum ja pesuruum on ühine. Need eluruumid on ahiküttega, mis samuti kõigile ei sobi. Kui inimese sissetulek on ca 190 eurot, siis selle rahaga keskküttega korteri eest maksta on keeruline. Põltsamaa vallas asuvad kõige odavamad sotsiaaleluruumid Võisikul ja Lustiveres. Enamik sotsiaaleluruumides elavatest inimestest tööl ei käi, sest suur osa nendest on töövõimetuspensionärid.

Sotsiaalosakonda astuvad sisse inimesed, kes mingit laadi abi vajavad: toimetulekutoetust, toetust abivahendite soetamiseks, laste prilliklaaside ostmiseks, sünni- ja matusetoetust.

„Meie eesmärk ei ole inimestele ainult toetusi jagada ja neid rahaliselt ning materiaalselt aidata, vaid esmajärjekorras püüame nad tööle suunata. Töökuulutused on meil endil siin seina peal olemas. Sotsiaalosakonda oleks hetkel lastekaitsespetsialisti vaja, kellel pakume päris head palka,“ rääkis Merike Sumla.

Laenurahaga võlgasid ei kustuta

Ühe osa probleemsetest inimestest moodustavad ennast nii-öelda lõhki laenanud inimesed. Võlgadest vabanemine on väga pikk protsess. Kui tavapäraselt on pensionärid hoolsad ja toime tulevad inimesed, on võlgadega hädasolijate hulgas ka eakaid.

Sageli tekib pensionäridel võlgnevus peale seda, kui elukaaslane manalateele on läinud. Rohkem on võlgadega hädas noored pered. Tõeliselt raskeks muutub olukord siis, kui ühe laenuga hakatakse järgmist laenu tasuma. Alati ei ole võimalik laenudega hädasolevate inimeste sissetulekut välja selgitada, sest vahel saavad need inimesed ümbrikupalka. Need on enamjaolt nooremad inimesed, kes ei mõtle ka tulevasele pensionile.

„Huvitav kontingent on kuuekümnendates mehed, kes elavad emaga koos, keda ema enam mingist hetkest alates üleval pidada ei suuda. Siis ei oska need mehed enam midagi peale hakata. Valdavalt kimbutab neid alkoholiprobleem. Tööle neid võtta ei taheta ja enamasti saavad nad raha vaid juhutööde eest,“ rääkis sotsiaalosakonna juhataja.

Hoolduskohad on liialt kallid

Olulise osa sotsiaaltööst moodustab koduteenuse pakkumine. Sinna juurde kuulub ka abivajajate sõidutamine. Samuti kuulub koduteenuse juurde koristamine, puude tuppa kandmine ja muud abistavad tegevused. Põltsamaa vallas osutavad koduteenust kuus töötajat ja igaühel neist on kuni kaksteist klienti. Vahel juhtub, et koduteenusel olnud inimene satub haiglasse ja peale seda ei ole temast enam kodus toimetajat ning ta vajab ööpäevaringset hooldusteenust. Üsna paljude hooldekodusse läinud eakate eest aitab hoolduskohta kompenseerida omavalitsus. Seadus näeb ette, et hooldatava lapsed ja lähedased peavad esmalt oma põhitoimingutega hakkama saama ja alles seejärel saab neilt nõuda, et nad hoolduskoha eest tasuda aitaksid.

Ühe osa probleemsetest inimestest moodustavad tööl mitte käivad noored. Valdavalt tegeleb nende noortega noortekeskus. Noortele on võimaldatud minna Tartus asuvasse Johannes Mihkelsoni keskusesse, kus on olemas karjäärinõustamine ja võimalus ettevõtteid külastada. Kuigi agarad nad sinna minema ei ole.

„Meie töö ei lõpe kunagi otsa. Kõige tähtsam on kliendiga usalduslik suhe luua ja seejärel välja selgitada, milline mure teda vaevab. Kui saame inimesi aidata, siis oleme oma eesmärgi täitnud,“ arutles Merike Sumla.

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus