Möödunud laupäeval Avinurme kultuurikeskuses toimunud rahvakoosolekul valiti üheksaliikmeline Avinurme kogukonnakogu. Ühendus hakkab otsustama paikkonnale olulisi küsimusi ja saab ka volitused kinnitada valla ja piirkondlikke arengukavasid
Avasõnas rääkis rahvakoosoleku kokkutulemise eesmärgist Avinurme Külavanemate kogu eestvedaja Krista Pedak, kes valiti ka koosoleku juhatajaks. Mustvee vallavalitsuse arendusnõunik Aive Tamm nimetas Avinurme kandi inimeste tahet luua kogukonnakogu julgeks algatuseks.
Tamme sõnul selgub Riigi Teatajast, et Eestis on kogukonnakogu statuudid seni kinnitatud Saaremaal, Lääne-Nigula vallas, Jõgeva vallas ja Mustvee vallas. Kogukonnakogu valimiseks tuldi Jõgevamaal esimesena aga kokku Avinurmes.
Üks on parem kui kaks
„Kogukonnakogu on geograafiline ühendus külade piirides, mille moodustavad kuni üheksa inimest. Haldusreformi eelsete valdade territooriumidel võib olla kuni kaks kogukonnakogu. Avinurme vallas otsustati aga moodustada üks, kusjuures üks tugevam ongi ehk parem kui kaks. Kogukonnakogu pädevus seisneb selles, et vallavalitsus või vallavolikogu esitab ühendusele hinnangu andmiseks valla arengukava ja piirkondlikud arengukavad. Kogukonnakogu poolt on vaja tagasisidet, kas üks või teine idee sobib, või on vaja teha muudatusi,” rääkis Tamm.
Avinurme kogukonnakogusse valiti ühehäälselt Anu Tooming Adraku külaseltsist ja Ulvi naiste ühendusest, Piret Haav Piilsi külaseltsist, Paadenurme külavanem ja ettevõtja Kaja Leeben, Vadi küla elanik ja aktiivne kogukonnaliige Aire Jago, Avinurme kultuurikeskuse kunstiline juht ja Maetsma küla elanik Katre Mölder, Avinurme gümnaasiumi õpetaja, Vadi küla mängu-laulu seltsi Metsakaja rahvatantsuõpetaja Alli Kaaramaa, Adraku külavanem, Avinurme Külavanemate Koja eestvedaja Krista Pedak, Avinurme gümnaasiumi huvijuht Toomas Tikerperi ning Avinurme vabatahtliku päästekomando liige ja ettevõtja Ivar Ilves.
Kogukonnakogu avakoosoleku kutsub kokku Mustvee vallavalitsus. Esimesel koosolekul valitakse kogukonnakogu vanem. Kogu tegevusperiood on neli aastat.
Avinurme kogukonnakogusse valitud Anu Tooming märkis, et ühenduse asutamise protsess polnud keeruline. „Külavanemate Kojas arutasime statuuti paar korda ja otsustasime asja käsile võtta. Mõtlesime läbi valdkonnad, mis on olulised ja et võimalikult asjalikud inimesed oleksid esindatud. Pakkusime välja kandidaadid, kellega oleme teinud head koostööd ja kelle peale saab kindel olla. Rahvakoosolekul otsustamine oli sellevõrra lihtsam ja vähem aeganõudvam,” rääkis Tooming.
„Olime aru saanud, et haldusreform on löönud valusalt mitte ainult valitsemise, vaid ka inimeste omavahelise läbisaamise pihta. Kõik, millega kogukonnakogu nüüd ja edaspidi kokku puutub, on seni vaid aimatav ja võib-olla keeruline, aga tahtmine aru saada ja piirkonna inimeste heaolu eest seista on olemas,“ lisas Tooming.
Koondada tegusaid inimesi
Tema sõnul loodavad nad, et läbi kogukonnakogu jõuaks nende piirkonna rahva arvamused ja valikud paremini ka valla juhtkonnani ja vastupidi. Vallavalitsuse ja -volikogu otsustel oleks võib-olla seeläbi ka suurem kaal, kui selle taga on kogukonnakogu nõusolek ja toetus.
„Praegu on kuulda arvamusi, et Avinurme piirkonna areng on justkui kaks aastat paigal seisnud. Selge on see, et ühinemisprotsessid ei käi nii kiiresti kui tahaks, aga kahjuks on ka otsustajatel palju aega ja „auru“ mujale kulunud. Seega arvame, et kogukonnakogu avalikustatud tegevus, vastutustundlike ja julgete inimeste osalus aruteludes ja ettepanekute tegemises, rahvakoosolekute muutmine kogukonnaelu osaks – kõik see saab muuta elu piirkonnas jätkuvaks ja elujõulisemaks,” arutles Tooming
„Kui just Ulvi piirkonna teemadest rääkida, siis suurim soov oleks parandada endise valla tegematajätmisi seni ääremaana tuntud Ulvi piirkonna külades. Hoida alles ja tegevuses piirkonna kogukonnamajad ning leida neile rakendust. Mõistagi on vaja õppida arusaamist poliitikast,” lisas kohaliku elu eestvedaja.
JAAN LUKAS
