Aasta viimasel reedel Avinurme kultuurikeskuse 20. sünnipäevale pühendatud kontserdi sisustasid majas tegutsevad kultuurikollektiivid. Fuajees tutvuti näitusega kultuurikeskuse ajaloost.
Avinurme kultuurikeskuse kunstiline juht Katre Mölder märkis avakõnes, et tunneb uhkust kogukonna sajanditevanuse kultuuritraditsiooni üle ja loodab, et ees on veel pikk tulevik särasilmsete tegijate näol. Publiku ette astusid Avinurme Suveteatri näitlejad Marika Oolbergi juhendamisel, kes iseloomustasid kultuurikeskust ja esinemise järjekorras selle huviringe, tuginedes Hiina horoskoobi loomamärkidele ning lähenevale valge roti aastale. Kõige olulisematele sõnumitele tähelepanu juhtimiseks andsid näitlejad märku trummiga.
Etteastetega esinesid Avinurme naiskoor (koorijuht Maris Laht), segarahvatantsurühm Avitagused, kus tantsivad ka Mäetaguse isetegevuslased, memmede tantsurühm Tantsurõõm (mõlema juhendaja Alli Kaaramaa), tantsustuudio Alima (juhendaja Epp Kaljos), Avinurme meeskoor (dirigent Urve Tooming) ja Avinurme Puhkpilliorkester (orkestrijuht Verner Mölder).
Juhendajaid, kollektiive ja teenekaid kultuuritegijad tunnustas Avinurme kultuurijuht Marika Schasmin. Ta tänas ka Avinurme kultuurielu eestvedajaid Aime Salmistut, Luule Kukke ja Toomas Tikerperit.
Väärikas panus
Mustvee abivallavanem Koit Prants tõstis esile Avinurme kultuurikeskuse pikaajalist tegevust erinevate kultuurivaldkondade edendamisel.
„Avinurmes on olemas sügav kultuurilugu, milles on tunda tugevat põlvkondade sidusust. Jõgevamaa kultuurielu on läbi Avinurme palju soojust ja valgust juurde saanud. Väärikas panus anti ka tänavuse üle-eestilise laulu- ja tantsupeo ning selle tuleteekonna kordaminekule,” ütles Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt.
Tal oli kaasas Avinurme kultuurikeskusele tubli tegija tänukiri, mille võttis vastu kultuurijuht Marika Schasmin. Samuti ütles tervitusi Mustvee muusika- ja kunstikooli direktor Lauri Väinmaa.
Avinurme kultuurikeskuse 20. aastapäevale pühendatud näituse koostas kunstiline juht Katre Mölder. „Olen peaaegu 10 aastat töötanud Avinurme koduloomuuseumis, mistõttu on varasemast tuttavad ka meie muuseumi fondid ja materjalid. Olen neid ju ise sorteerinud, fondidesse kogunud ning seetõttu meeldibki mulle alati seoses erinevate Avinurme suursündmustega koostada näitusi meie fondidest ja ka aastatega kogutud isiklikest materjalidest. Olen ise suur Avinurme fänn ja mulle meeldib siinne rikkalik pärand: nii kultuuri- kui ka puutöötraditsioon,” lausus ta.
Hea aura
Otsides ja pannes kokku kultuurikeskuse 20. aastapäeva materjale, tuli Mölderi sõnul teha kultuurikaustades korralik „inventuur” ning läbi lapata fotomaterjale, et näituse jaoks sobiv üles leida ja kokku kirjutada ülevaatlikud tekstid kõigi seitsme kultuurikollektiivi kohta. „Väga huvitavad olid fotofondis kultuurikeskuse ehitusega seotud fotod, mis on lausa etappide kaupa olemas. Ja toredad olid ka 1999. aasta avamispeo fotod, mis olid juubeliõhtul albumitena väljas vaatamiseks. Mulle endale pakkusid põnevust dokumendid ehituse perioodist ja annetuste korjamise lehed elanikkonnalt, et jõuda veidikenegi edasi ehitusega, mis toona toppas rahalistes raskustes,” selgitas Mölder.
„Selle näituse koostamine oli mahukas protsess ja näituselegi jõudis sellest vaid kolmandik. Kellel huvi, olete alati oodatud tutvuma meie ajalooliste materjalidega,” lisas Katre Mölder, kes töötab Avinurme kultuurikeskuse kunstilise juhina alates tänavu aprillist.
Kultuurikeskuse aurat kiitsid lühiusutlustes mitmed kultuuritegijad. „Väga hea, et on olemas selline ilus ja avar kultuurikeskus,” ütles 82-aastane Ilme Almiste, kes tantsib kahekümnendat aastat memmede tantsurühmas.
„Kultuurikeskusesse on alati hea tulla. Õpime siin erinevate maade ja rahvaste tantse,” märkis Epp Kaljos, kes juhendab viieteistkümnendat aastat tantsustuudiot Alima.
„Avinurme meeskooril on kultuurikeskuses väga hea akustikaga prooviruum,” kinnitas kolmekümneaastase staažiga laulja Arne Labe.
JAAN LUKAS
