Teist aastat Tabivere Vaba Aja Keskuses korraldatud arengukonverentsi avas foorumi moderaator, Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Ahti Kuningas pidas ettekande teemal “Ettevõtja lootused ja hirmud”. Oma esinemises märkis juhtiv riigiametnik, et Eesti konkurentsivõime säilitamiseks on oluline, et tööjõu erikulu töötlevas tööstuses ei kasvaks, sest oluline osa selle toodangust eksporditakse.
Kuningas pidas positiivseks töötajate arvu kasvu ehitusturul ja vähenemist töötlevas tööstuses. Tema arvates võimaldab tehnoloogia areng töötlevas tööstuses vähema tööjõuga toime tulla.
“Ma pole selle seisukohaga päris nõus. Leian, et töötajate hulk ei tohiks ehitussfääris lõpmatuseni kasvada, muidu võib välja kujuneda selline olukord nagu metsatöötlemises, kus ajakirjanduse andmetel on 2007. aastal 10 000 inimest töötuks jäänud. Teadagi kaasnevad sellega tõsised sotsiaalmajanduslikud probleemid. Samas võib firma omanikul olla tõesti huvi mõni kallihinnaline masin osta ja selle arvel tööjõudu kokku hoida. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja kui riigiametnik peaks aga mõtlema sotsiaalsemalt,” märkis osaühingu Äksi Puhkemaja juhataja ja endine omavalitsusjuht Kalev Raudsepp.
Innovatiivsus aitab läbi lüüa
Teadmistepõhise äriga seonduvast rääkis Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi asedirektor Erik Puura, kes tõi oma esinemises välja ülikooli ümber tekkinud teadmistepõhiste ettevõtete eelised.
?Sellised ettevõtted teavad täpselt, mis ülikoolis toimub, saavad ülikoolist inimkapitali oskusteavet ja omavad sageli perekondlikku kooslust. Eestis pole aga seda tüüpi teadust, et käivitada teadmistepõhine majandus,” märkis erinevate teadusasutuste nõukogude ja teadusajakirjade kolleegiumi liige.
“Minu arvates käsitles Erik Puura väga õigesti ka innovaatilisuse probleemistikku. Pean õigeks tema väidet, et innovatsiooni investeerimisega ei tõuse veel innovaatilisus, sest kui ettevõtluses pole “ajusid”, ei suuda ka ülikoolid midagi korda saata,” arvas Kalev Raudsepp.
Erik Puura rääkis sellestki, et küsitluste põhjal peavad Eesti ja ka teiste Baltimaade inimesed oma elus esmatähtsaks tööd, perekonda, puhkust ja sotsiaaelu, kuid Skandinaaviamaades märgitakse sarnastes uuringutes tööd viimasena.
“Ideid läbilöögiks” ? selliselt oli oma ettekande pealkirjastanud Infotehnoloogia Kolled?i õppejõud Linnar Viik, kelle esinemist paljud kuulajad kaasakiskuva ja huvitava esitusviisi poolest hindasid.
JOKK on JOKK
Omajagu diskussioone põhjustas aga advokaadibüroo Ruus, Koch ja Vabamets vandeadvokaadi Taivo Ruusi ettekanne “Eetilise äri lõpp ja JOKKi algus.”
“Lausest ?Juriidiliselt on kõik korrektne? tuletatud mõiste JOKK esmakasutajaks on eelmise ja praeguse valitsuse justiitsminister Rein Lang, kes iseloomustas sellise terminiga Edgar Savisaare kinnisvaratehinguid Keila-Joal,” tuletas Ruus publikule meelde.
Vandeadvokaat võrdles universaalseid moraalinorme ja ärieetikat. Viimase iseloomustamiseks ütles ta:
?Ärieetika normide kogu reguleerib ettevõtete ja nende juhtide käitumist konfliktiolukordades. Eetilise konflikti äri vallas põhjustab vastuolu osapoolte vajaduses ja ootustes. Need on näiteks küsimused, millal tohib töötaja lugeda e-kirju ja kas aktsionäride huvi tuleb eelistada kliendi või keskkonna huvidele.”
“Kuidas käsitlete JOKK-i siis, kui kaitsete kohtus kahtlusalust,” küsis SA Jõgeva Haigla juhataja Peep Põdder ning sai vastuseks, et vandeadvokaat läheneb asjadele juristi vaatevinklist. Omakorda küsis ta haiglajuhilt, kuidas ta käitub, kui raviasutusse pöördub haavata saanud isik, kes teatab, et ta on sooritanud ohtlikku kuriteo.
“Haige saab mõistagi arstiabi, kuid samas informeerin ma juhtunust politseid, ” vastas doktor Põdder.
“Mõistel JOKK on mitu varjundit. Ühtlasi tekib küsimus, et kui tegu pole juriidiliselt korrektne, kas see on siis kohe ka seadusevastane,” märkis Taivo Ruusi juttu kommenteerides Mustvee linnapea Mati Kepp.
Maavanem Aivar Kokk ja Mati Kepp olid ka peaesinejateks debatil “Kohaliku ettevõtluse areng ja pidur”. Maakonna- ja omavalitsusjuht andsid ülevaate Kesk-Peipsi sadamate väljaehitamisest ja teistest Jõgevamaal käivitatud majandusprojektidest.
Maavanem Aivar Kokk kutsus Äripäeva ajakirjanikke põhjalikule tutvumisreisile Jõgevamaale.
“Jõgevamaal korraldatud Äripäeva konverentsid on muutunud maalähedasemaks ja ettevõtjakesksemaks,? märkis Äripäeva Jõgevamaa TOPis kolmanda koha pälvinud ASi Kaltsiit juhataja Eeri Lass. ?Mina olen osalenud paljudel aruteludel ja täienduskoolitustel ning mõndagi räägitust ka varem kuulnud. Eriti kasulik on aga oma silmaringi avardamiseks konverentsil osaleda noorematel firmajuhtidel.”
JAAN LUKAS