Meie erakonnale tähendab tasakaalustatud arengu tagamine kaasa aitamist elu edendamisele majanduslikult ja sotsiaalselt maha jäänumates regioonides. See protsess ei tohi aga toimuda nende piirkondade arvel, mis juba jõudsamalt edasi arenenud.
Usutavasti on praeguse koalitsiooni ajal tasakaalustatud arengu kindlustamiseks soodsamad võimalused kui varasemate võimuliitude ajal. Konkreetsed sihid Eesti ühiskonna tasakaalustamiseks pakkus Rahvaliit välja erakonna volikogu viimasel koosolekul. Need eesmärgid on ennekõike regionaalpoliitilised, sest on suunatud kohalikule omavalitsustele kui inimestele kõige kodulähedasemale seadusandliku ja täidesaatva võimu teostamise keskustele.
Raha suunamine omavalitsuskeskne
Eestimaast saab siis tugeva elukvaliteedi ja positiivse ellusuhtumisega riik, kui igas linnas ja vallas on võimalik rajada turvalist kodu, teha meelepärast ja tasuvat tööd, saada vähemalt põhiharidust, elada keskkonnasäästlikult.
Arengu tasakaalustamise huvides peab rahade suunamine ja eraldamine olema võimalikult omavalitsustekeskne. Selleks on vaja ka omavalitsussõbralikku maksupoliitikat.
Rahvaliit peab vajalikuks tugevdada kohalike omavalitsuste tulubaasi. Selleks tuleks järk-järgult tõsta kohalikele omavalitsustele laekuvat tulumaksu osa. Eesmärk on kohalikele omavalitsustele laekuva tulumaksu osa muutumine kohaliku omavalitsuse tulumaksuks, mille suuruse määrab kohalik volikogu.
Riik on ikka püüdnud anda linnadele ja valdadele uusi funktsioone, mille täitmiseks sageli napib raha. Oleme arvamusel, et kohalikule omavalitsusele võib uusi kohustusi delegeerida vaid siis, kui selleks on olemas reaalne rahaline kate.
Koolid omavalitsuste hallata
Üks tingimusi, mille põhjal inimesed otsustavad, kas ühes või teises paigas elada, oma kodusid hoida ja rajada, on koolide olemasolu. Koolide säilimine on tasakaalustatud regionaalpoliitika üks olulisemaid väljundeid. Rahvaliit on veendunud, et kõige edukama ja stabiilsema arengu tagab üldhariduskoolidele nende jäämine kohalike omavalitsuste omandusse.
Peame mõttekaks jätkata investeeringuid maakondade omavalitsusliitude koolivõrgu arengukavade järgi, eraldades selleks vähemalt 500 miljonit krooni aastas.
Rahvaliit peab oluliseks hoolitseda selle eest, et vähemalt põhihariduse saaksid lapsed koolis, mis asub kodulähedase kohaliku omavalitsuse territooriumil. Jõgevamaa on üks maakondi, kus pole toimunud läbimõtlematut koolide sulgemist, seetõttu saab suurem osa meie maakonna lapsi haridust oma kodupaigas või selle lähedal.
On siiski ka üks õpetlik erand. Mõned aastad tagasi suleti kohaliku omavalitsuse algatusel Saare põhikool. Prognoosi kohaselt pidid Saare õpilased hakkama õppima samas vallas asuvas Voore põhikoolis. Selles õppeasutuses jätkasid minu teada haridusteed vaid vähesed Saare lapsed.
Tasakaalustatud areng
Võimalused ettevõtluse arenguks ja turvaliseks igapäevaeluks ühes või teises piirkonnas sõltuvad oluliselt teede korrashoiust. Eestimaa Rahvaliit seisab selle eest, et kütuseaktsiisist eraldatakse oluline summa linnade teede korrashoidmiseks ja remontimiseks. Pikka aega ootab näiteks oma järjekorda Torma ja Saare vahelise teelõigu asfalteerimine.
Jõgevamaal võib juba näha mõndagi tasakaalustatud regionaalpoliitika rakendamise tulemust. Valdades on remonditud koolimaju, ehitatud spordirajatisi, tööd on alustanud uued ettevõtted uute töökohtadega. Kasepää vallas on tänavu loodud juba kolm ühistut, mis on spetsialiseerunud köögiviljakasvatusele. Kui tasakaalustatud areng kujuneb tänase koalitsiooni prioriteediks, jõutakse erinevate paikade inimese heaks veel palju ära teha.
URMAS PIRK, Rahvaliidu volikogu liige
